27. 02 eesti keel

Aine: eesti keel

Teema: (hääliku pikkus), vanasõnad

Eesmärgid:

Õpilane:

• oskab määrata hääliku pikkust sõnas;
• tunneb eesti vanasõnu ja mõistab nende tähendust;
• seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;
• oskab arvestada kaaslastega ja osaleb aktiivselt grupitöös;

Enne: A4 paberid valmis

Tunni sisu:

Häälestus (5min)

1) Istuvad need, kelle nimes on (annan neile enne nende endi nimesildid, kus teatud täht on allajoonitud):

Lühike täishäälik: Mike-Hideo, Andra, Sander, Maik, Johan, Ralf-Martin, Rachel, Kuldar, Hugo, Ralf, Michele, Catherine, Brita, Tom, Martin

Pikk täishäälik: Joonas, Loviise

Ülipikk täishäälik: Maarja, Aaron

Lühike kaashäälik: Nesta, Karl-Erik, Rasmus, Mirtel, Oskar

Pikk kaashäälik: Melissa, Emma, Lisanne

Ülipikk kaashäälik: (Mia)-Mirell

________________________________________________________________________________

2) Koduse töö kontroll- pusle LISA 1. (3min) 

3) Tänases eesti keeles teed sa grupitööd! (reeglid- google)

Ma olen positiivne ja rõõmus.

Ma ei ütle teisele halvasti.

Ma annan endast parima.

Ma olen aktiivne ja töökas.

Ma pingutan hea tulemuse nimel.

Ma olen abivalmis.

Ma kuulan kaaslasi ja oskan nendega arvestada. 

4) õ lk 63 lug (Jõhvsõnad ja jõhvkäänud) (4min)

Milliseid vanasõnu veel tead? Mida need tähendavad?

5) Vaatame ühiselt vanasõnu (LISA 2)

_________________________________________________________________________________

6) Grupi ülesanded:

1. Pane saadud sõnad õigesse järjekorda, et tekiks vanasõna. Aruta grupis, mida see tähendab.
2. Vali üks vanasõna ja muuda see õppimise või kooli teemaliseks.
3. Muuda vanasõna nii, et selles oleks sinu grupiliikme nimi (iga grupiliikme kohta on üks vanasõna).  Kui teid on grupis 4, siis tuleb ka 4 erinevat vanasõna. (näide-LISA 3)
4. Koostage lühijutuke, milles on mõne vanasõna tähendus. Pealkirjaks panegi valitud vanasõna. (Kui vanasõna pähe ei tule, siis annab õpetaja grupile ise vanasõna).

Kes varem saab valmis, mõtleb selle peale, kuidas lühijutukest klassi ees näidendina esitleda.

7) Grupitöö esitamised (kui ei jõua, siis järgmisel tunnil).

KODUS: KOLMAPÄEV -TK

LISA 1

LISA 2

• Enne mõtle, siis ütle.

• Igal oinal oma mihklipäev.

• Kes teisele nime annab, see ise seda kannab.
• Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
• Kes viimasena naerab, naerab paremini.
• Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
• Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.
• Küsija suu pihta ei lööda.
• Käbi ei kuku kännust kaugele.

• Lootus sureb viimasena.

• Meest sõnast, härga sarvest.
• Mida külvad, seda lõikad.

• Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.

• Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad.
• Parem vaene ja tark kui rikas ja loll.

• Raske õppustel, kerge lahingus.

• Suur tükk ajab suu lõhki.
• Sõpra tuntakse hädas.

• Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
• Tasa sõuad, kaugele jõuad.
• Töö kiidab tegijat.

• Uhkus ajab upakile, ahnus neljakäpakile.

• Valel on lühikesed jalad.
• Võlg on võõra oma.

• Õnnetus ei hüüa tulles.

• Ära hõiska enne õhtut.

• Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

LISA 3

Ramon on oma õnne sepp.

Kaarel kannatab ja kaua elab.

Urmo, õpi palju, näe palju, ära palju pajata.

Kristjan sõimab Andreast, märkuse saavad mõlemad.

Noel õpib, kuni õpetaja näeb.

Küsija suu peale ei lööda, muidu ei saaks Madis enam suudki lahti teha.

Rasmus õpib, tark teab isegi.

Kuidas Urmo klassile, nõnda klass Urmole.

Kui Kristjan Ramonile auku kaevab, viib ise labida kuuri.

Mida Matu ei õpi, seda Mathias ei tea.

Noel õpib Kaarel teab isegi.

Heal Karl-Martinil mitu nime.

Karlid pole vennad.

Küll Kaarel õpetab.

Kus Marekist juttu seal Marek kohe olemas.

Karl Erik ei hüüa tulles.

Kus Rasmus.seal Madis.

Igal Kristjani naljal olgu piir.

Kui Rasmus augu kaevab, siis sinna ise sisse kukub.

Hobust õpid tundma temaga ratsutades, Mihklit temaga koos töötades.

Töö kiidab Rened.

Mida Rass õpib noores eas,s eisab Rasmusel eluaeg peas.

Rene silm on kuningas.

LISAÜLESANNE: töölehed (kui aega üle jääb)