Thursday, February 16, 2017

16.02 loodusõpetus

Aine: loodusõpetus
Teema: elekter

Eesmärgid:
Õpilane:
  • teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi;
  • teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik;
  • oskab pistikut pistikupeast õigesti välja tõmmata; 
  • saab aru, et koduses majapidamises kasutatav elekter on inimesele ohtlik ja sellega ei tohi mängida
Tunni sisu:

Sissejuhatus (6 min):
  1. Lühikatse särtsuga. Hõõrun õhupalli vastu kampsunit/juukseid ja liigutan aeglaselt lusikale lähemale. Kuulda on särtsu ning kui on piisavalt pime on seda ka näha.
  2. Lühikatse- õhupall ja sein.
1)Töövahendid: õhupallid, villane kampsun (või juuksed)
Töö käik: Puhu õhupall täis ja hõõru seda siis oma juuste või kampsuni vastu.
Pane pall seina vastu.
Mis juhtus? Mida kuulsid/nägid?
Miks? Sa laed palli elektrit täis.
Jätan palli klassi ette nähtavale kohale, et hiljem sinna lisada eelnevalt valmistatud paberist lipikud, kuhu on märgitud laengud (+,-).


See, mida katses nägid oli staatiline/seisev elekter, mis tekib hõõrdumise tulemusena.
  • Täna räägime elektrist. Räägime sellest, mis on elektrivool ja mis materjalid juhivad elektrit.  Samuti tuleb juttu elektriohutusest, st kuidas elektriga ümber käia nii, et keegi viga ei saaks.
Sisu (23 min):

Elekter on meie igapäevane lahutamatu osa, me kasutame seda igal päev ja peaaegu kõikjal.
Too näiteid, mida sina saad elektri abil teha (aku, arvuti, lamp, ahi).

Elekter paneb tööle igat liiki masinaid. Elektril on suur jõud- ta paneb liikuma näiteks kõige kiiremad rongid siin maailmas. Aga elekter toidab ka väga väikeseid masinaid, nagu kalkulaatorid. Enamus masinad, mida kasutad kodus (televiisor, tolmuimeja) kasutavad voolavat elektrit. See on selline elekter, mis tuleb patareidest ja pistikupesadest su kodus.


  1. Kujuta ette, et lõikad õuna pooleks. Ja veelkord.. Ja veel... See imetilluke osa, mis alles jääb ongi nagu aatom.
  2. Kõik kehad koosnevad aatomitest. Vihikusse joonis, tahvlil näide aatomist (punane tuum, 2sinist elektroni, laengud peale). Seletus- mis aatomis toimub- elektronid liiguvad pidevalt ning tahavad tuumale läheneda.

  3. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja selle ümber on negatiivsed elektronid.
Mäletad eelmisest tunnist, millised magneti pooled tõmbuvad?
Nii nagu magneti vastaspoolused, tõmbuvad ka vastandmärgiga laengud.
(PILT- alati liiguvad miinused plusside poole)

  1. Plekkpurgikatse- jällegi hõõrun õhupalli vastu juukseid ning viin selle aina lähemale laual pikali oleva plekkpurgi juurde. Õhupall tõmbab purgi endaga kaasa.
  2. Kui elektronid hõõrdumise käigus ühelt kehalt teisele liiguvad, tekitab see kehadele laengu.
  3. Millise keha peale liikusid elektronid tunni alguses tehtud katses?
Kui hõõrud õhupalli vastu villast kampsunit, siis hüppavad elektronid kampsunilt õhupalli(-) peale ja annavad pallile negatiivse laengu. Kui pall vastu seina panna, siis jääb see sinna külge, sest sein on täis positiivset laengut. Kahe poole vahele tekib elektripinge.
Asetan vastavad laengutega sildid seinale, õhupallile.
  1. Positiivsed ja negatiivsed laengud tõmbuvad, sarnased laengud tõukuvad.
  2. Vaatame simulatsiooni ja arutame, mida näeme. Seome katsega:

Kõik materjalid ei hoia elektrone üldse kinni nagu õhupall. Näiteks metallid lasevad läbi elektronidel endast läbi voolata.

  1. õ lk 15 lugeda (individuaalselt)
    Ül: Kirjuta vihikusse: mis on elektrivool ja kuidas jõuab elektrivool kodudesse?
  2. Küsin lastelt, milliseid ohutusreegleid nad juba teavad.
  3. õ lk 16-17 lugeda (koos)
  4. Kordame ohutusreeglid üle- kui mainitakse reegel, mille kohta on mul illustreeriv pilt, panen selle nähtavale.

Ära lähene mahakukkunud elektriliiniga pihta saanud inimesele, helista 112!

       5. TV lk 5 ül 5. Seejärel 3, 4.

Lõpuosa (14 min):
       6. õ lk 17 "Pean meeles"
       7. Kirjuta vihikusse 3 küsimust ja vaheta pinginaabriga ära, et vastata üksteise küsimustele.
       8. Kui aega on, siis loeme ette mõned punktid.



Tagasiside/kokkuvõte (paar min):
Mis tunnis meeldis? Ei meeldinud? Mida oleks tahtnud veel teada saada?

Kui aega jääb üle:




Lisaks saab eelmise päeva õppekäigu kordamiseks/kinnitamiseks uurida ühiselt lehekülge:
http://opetaja.edu.ee/kustuti/kustuti_content.htm

No comments:

Post a Comment