28.02 (teisipäev) MÕTTEID

1) eesti keel

Alustasime eelmise tunni grupitööde esitlusega, mis võttis aega ~15 minutit. Esitlused olid tohutult vahvad. Mõeldud vanasõnad olid naljakad ja ka näideldud lood olid hästi välja tulnud. Lastel oli endal väga põnev nii ise esineda kui ka kuulata/vaadata. Tunnen, et nad ka õppisid päris palju juurde sellega. Tagasisidestamisel uurisin, kuidas meeldis grupitööd teha ja mida oleks saanud neil grupis paremini teha. 

Enne grupitööd rääkisime ka reeglid üle. Põhjusel, et nad teevad väga harva grupitöid. 

Pärast tegid nad Vastlapäeva töölehte, mille täitmine läks oodatust palju kiiremini. 

Õnneks oli mul varuplaan juba valmis, sest järgmisel päeval tuleb neil väike tunnikontroll häälikute pikkuse peale. Kui varem pidid nad minu antud sõnu tabelisse panema, siis nüüd oli ülesandeks ise mõelda erineva häälikupikkusega sõnu vastavasse tabelisse. Kõik sujus väga hästi, sest kõigil oli koguaeg tegevus- keegi ei pidanud kellegi järgi ootama vm.

Sai ka ühiselt korratud üle ja kuulatud erinevaid näiteid ning nende kolme tegevusega tund juba lõppeski. 

2) matemaatika

Memoriin oli suurepärane mäng lastele, mis peitis end tegelikult üpriski palju viimati õpitud teemat. Lisaks arendas see nende omavahelist koostööd. Sain lastelt tagasiside, et selliseid tegevusi võiks rohkemgi teha. Kahjuks tean, et õpetaja väga ei poolda aktiivseid tegevusi ja sooviks, et ma jääksin õpiku ja töövihiku juurde.

3) kunstiõpetus

Kartsin, et tegevus on lastele igavavõitu ja lihtne, kuid eksisin. Nad lausa tänasid mind, et sellise ülesande neile andsin. Nad tundsid end klassis hästi ning neile meeldis, et nad said üle pika aja ise valida, kuidas nad mingi asja lahendavad. Mul oli hea meel, et valisin selle tegevuse. Natuke tekitas raskusi hambatikkude liimimine käte külge, koos otsisime lastega lahendusi- proovisime liimiga, teibiga, seinanätsuga. Seinanäts oli kõikidest võimalikest parim variant.

28.02 matemaatika

Aine: matemaatika

Teema: kahekohalise arvu korrutamine ühekohalise arvuga

Eesmärgid:

Õpilane:

• oskab korrutada kahekohalist arvu ühekohalisega;
• oskab lahendada tekstülesandeid kasutades endale sobivaid lahendusstrateegiaid;
• arvestab kaaslastega ja teeb nendega koostööd;

Tunni sisu:

õ lk 41 kontroll

Häälestus: Mitu klotsi on pildil kokku?

Arutelu- kuidas keegi arvutas. Selgitus. 

ül 169 (tekstül) suuliselt

ül 170 (tekstül) vihikusse

TV lk 32 ül, 3 (kahekohalise arvuga korrutamine), 5 (tekstül)

Memoriin- leia paarid (igale lauale üks komplekt):

8 •16	42	175	4•28	7•25
117	9•13	5•14	6•26	102
3•29	2•21	128	32	4•18
72	2•16	57	6•17	70
135	87	3•11	3•19	156
112	5•27	96	8•12	33

Ülesanded koos lahendamiseks:

http://learningapps.org/3079613 (tehte ja vastuse kokku kleepimine) 

LISAÜLESANNE:

https://learningapps.org/index.php?s=kahekohalise+arvu+korrutamine+%C3%BChekohalisega  (teisigi harjutusi)

28.02 kunst

Aine: kunstiõpetus

Teema: vastlapäev, kelgutajad ja suusatajad

Eesmärgid:

Õpilane:

·         tunneb kunstitegemisest rõõmu;

·         tegutseb iseseisvalt joonistades vabalt valitud vahenditega inimese;

·         on loov ja julge kasutama erinevaid ideid;

·         arendab käelist tegevust;

Tunni sisu:

Häälestus (paar min)- räägime vastlapäevast ja tegevustest, mida sel päeval õues tehakse. Jõuame kelgutamise ja suusatamiseni ning räägime vastlaliust.

Tutvustan neile plaanitavat tööd- õpilased saavad valida kelgutaja, suusataja või näiteks lumelauduri vahel. Ülesandeks on papile vastav talispordi harrastaja luua endale sobivalt- disainida kõik riided, mütsid, sallid, kindad jne. Peale selle disainivad nad ka lumelaua, kelgu või suusad (~2cm laiad). Vahendid on vabalt valitavad. Seejärel lõikavad nad inimese ja vahendi välja ning liimivad kokku. Suusakeppideks saavad õpilased kasutada hambatikke, mille liimivad käte külge.

Kes jõuab varem valmis, saab teha mitu tükki või siis annan neile lisaülesandena luua kelgumägi, klassinumbriga silt näituse jaoks.

LISAÜLESANNE:

Kui leian vahendid, teen lastega vastlavurre (nööp ja pael).

Või: https://www.youtube.com/watch?v=a13bFAFauPc (lõng).

28.02 eesti keel

Aine: eesti keel

Teema: vanasõnad, vastlapäev

Eesmärgid:

Õpilane:

·        mõistab õpitud vanasõnade sisu;

·        koostab ja esitab näidendi vanasõna kohta;

·        loeb endamisi ladusalt ja teksti mõistes;

·        teab vastlapäeva traditsoone vanast ajast;

Tunni sisu:

Jätkuvad ettekanded (eelmise tunni teema- vanasõnad).

Arutelu- mis päev täna on ja mida õpilased tavaliselt sellel päeval teevad. Kas nad teavad mõnda traditsiooni, mida sel päeval tehakse?

Vastlapäeva tööleht (iseisev töö- lugemine, küsimustele vastamine) (LISA1)

LISAÜLESANDED (kui aega üle jääb):

Häälikupikkuste harjutamine (https://www.taskutark.ee/m/test/eesti-keele-test-taishaaliku-pikkus-vali-kas-taishaalik-on-luhike-pikk-voi-ulipikk/)

Leia tabelisse sobivaid sõnu: lühike, pikk, ülipikk.

Töölehed klassi tagant mapist.

LISA1:

27.02 kehaline kasvatus

Aine: kehaline kasvatus (2x45min)

Teema: pesapall, liikumisharjutused palliga

Eesmärgid:

Õpilane:

• saavutab rivis korra;
• oskab püüda palli õhust;
• oskab palli visata;
• tutvub pesapalli (lihtsustatud) reeglitega ja oskab nende järgi pesapalli mängida;
• tunneb pallimänguga seotud ohutusreegleid ja järgib neid;
• arvestab teiste õpilastega ja teeb nendega koostööd;
• osaleb aktiivselt tunnitegevuses;

Tunni sisu:

Rivistus

Tunni teemade tutvustamine.

Liikumine Šnelli tiigi staadionile.

Tööülesannete jagamine: (kes toob, millised vahendid jne).

TEGEVUSI ENNE PESAPALLI (45min):

1) Asetada maha 5 rõngast (2 võistkonda, 10 rõngast jne).

2) Võistlejad on kolonnis, esimesel käes tennisepall.

3) Jooksul teeb võistleja igas rõngas põrgatuse, tagasi joostes põrgatus ainult keskmises rõngas.

(saab teha ka nii- igas rõngas 2 põrgatust)

1) Võistlejad on kolonnis mõlemal pool väljakut. Kummalgi kolonnil on oma rõngas.

2) Võistlejad jooksevad keskjooneni, vahetavad rõngad ja liiguvad kolonni lõppu.

(saab teha ka nii- enne rõngavahetust tuleb rõngast läbi pugeda).

Paarilisega palli viskamine ja püüdmine.

Pallivise ühe kaupa (ühel pool püüavad, teisel pool viskavad, pärast vahetus).

Paaris- üks viskab tennisepalli rõngasse, teine püüab põrkest kinni.

1) Võistlejad kolonnis. Õpilane jookseb tennisepall käes tähiseni, viskab sealt järgmisele õpilasele palli ja jookseb ise rivi lõppu.

Asetada maha 4 rõngast vasakule-paremale, et saaks teha slaalomi. Palliga tuleb puudutada kõiki rõngaid ning lõppu jõudes tuleb visata järgmisele pall.

Asetada kolm rõngast järjest, neljas külje peale- õpilased on esimeses kolmes rõngas, pall liigub kolonnist visetega järjest esimese, teise, kolmanda õpilaseni, kolmas e. kaugeim õpilane jookseb neljandasse rõngasse, mis on külje peal ja viskab algusesse kolonni järgmisele palli. Need, kes rõngastes seisid jooksevad ühe rõnga võrra edasi.

Pesapalli mängimine (algul visatakse palli pesast käega, hiljem on kurika asemel tennisereket).

Rivistus.

Tagasisidestamine.

Liikumine tagasi koolimajja. 

(pesapall lk 54 I, IV)

27.02 inimeseõpetus

Aine: inimeseõpetus

Teema: integratsioon, kultuur, kombed

Eesmärgid:

Tunni sisu:

TV kontroll (-32)

TV täitmine lk 33,34

Uus teema:

Piltide näitamine (erinevad rassid) (LISA1)

Arutlemine:

Mida näed pildil?

Kas sinu tutvusringkonnas on mõne teise riigi esindajaid, kes elavad Eestis?

Kui ei ole, kas oskad öelda, miks?

Mida on sinu arvates selleks vaja teha, et eri rahvusest inimesed suhtuksid üksteisesse rohkem sallivalt?

Skaala- kui palju ja milliseid rahvusi elab Eestis.

Õ lk 39 lug koos.

TV lk 35 ül 64 (millisest rahvusest lapsed on nende klassis)

õ lk 40 lug koos (Eesti rahvariided, kultuur)

Slideshow- Eesti rahvariietega tutvumine

Lõimimine eesti keele ühe ülesandega Rehielamust.

TV lk 35 ül 65 (ühenda rahvariide kuuluvate osad pildiga), lk 36 (värvi naaberrahvaste rahvariided).

Kordus- viktoriin (TV-st lk 37)

Uurime ühiselt esivanemate elu kohta- talutööd. Arutelu klassis. Pildid töödest (lehmalüpsmine, karjaskäimine, heinategu, kündimine, külvamine, viljapeks, lambapügamine, kangakudumine, küttepuude tegemine)

TV-st LISA 4 lk 70- talu ja taluhooned, talupere asjad, talutööd.

Tagasiside.

Kodus: TV lk 38 (ristsõna+iseenda refleksioon)

LISA1

27.02 matemaatika

Aine: matemaatika

Teema: kahekohalise arvu korrutamine ühekohalise arvuga

Eesmärgid:

Õpilane:

• oskab esitada kahekohalist arvu kahe liidetava summana;
• oskab korrutada kahekohalist arvu ühekohalisega;

Tunni sisu:

Häälestus: suure täringuga korrutamised täiskümnetega. Teised arvavad ära, mitu silma täringul oli, kui nad kuulevad, millega korrutama pidi ja millise vastuse üks õpilastest sai.

Eelmise teema kordamiseks: TV lk 31 ül. 2 (tähe arvväärtus)

Uus teema: õ lk 40 ül 166 seletus- lapsed selgitavad, kuidas nende arust on leitud ülesandele vastus. Vaatame koos üle ning teeme selle näite koos tahvlil läbi.

ül 167 vihikusse, 168 (tekstül)

TV lk 32 ül. 1,2,4

Kodutöö: õ lk 41 ül. 171 (pildid raamatutest)

27. 02 eesti keel

Aine: eesti keel

Teema: (hääliku pikkus), vanasõnad

Eesmärgid:

Õpilane:

• oskab määrata hääliku pikkust sõnas;
• tunneb eesti vanasõnu ja mõistab nende tähendust;
• seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;
• oskab arvestada kaaslastega ja osaleb aktiivselt grupitöös;

Enne: A4 paberid valmis

Tunni sisu:

Häälestus (5min)

1) Istuvad need, kelle nimes on (annan neile enne nende endi nimesildid, kus teatud täht on allajoonitud):

Lühike täishäälik: Mike-Hideo, Andra, Sander, Maik, Johan, Ralf-Martin, Rachel, Kuldar, Hugo, Ralf, Michele, Catherine, Brita, Tom, Martin

Pikk täishäälik: Joonas, Loviise

Ülipikk täishäälik: Maarja, Aaron

Lühike kaashäälik: Nesta, Karl-Erik, Rasmus, Mirtel, Oskar

Pikk kaashäälik: Melissa, Emma, Lisanne

Ülipikk kaashäälik: (Mia)-Mirell

________________________________________________________________________________

2) Koduse töö kontroll- pusle LISA 1. (3min) 

3) Tänases eesti keeles teed sa grupitööd! (reeglid- google)

Ma olen positiivne ja rõõmus.

Ma ei ütle teisele halvasti.

Ma annan endast parima.

Ma olen aktiivne ja töökas.

Ma pingutan hea tulemuse nimel.

Ma olen abivalmis.

Ma kuulan kaaslasi ja oskan nendega arvestada. 

4) õ lk 63 lug (Jõhvsõnad ja jõhvkäänud) (4min)

Milliseid vanasõnu veel tead? Mida need tähendavad?

5) Vaatame ühiselt vanasõnu (LISA 2)

_________________________________________________________________________________

6) Grupi ülesanded:

1. Pane saadud sõnad õigesse järjekorda, et tekiks vanasõna. Aruta grupis, mida see tähendab.
2. Vali üks vanasõna ja muuda see õppimise või kooli teemaliseks.
3. Muuda vanasõna nii, et selles oleks sinu grupiliikme nimi (iga grupiliikme kohta on üks vanasõna).  Kui teid on grupis 4, siis tuleb ka 4 erinevat vanasõna. (näide-LISA 3)
4. Koostage lühijutuke, milles on mõne vanasõna tähendus. Pealkirjaks panegi valitud vanasõna. (Kui vanasõna pähe ei tule, siis annab õpetaja grupile ise vanasõna).

Kes varem saab valmis, mõtleb selle peale, kuidas lühijutukest klassi ees näidendina esitleda.

7) Grupitöö esitamised (kui ei jõua, siis järgmisel tunnil).

KODUS: KOLMAPÄEV -TK

LISA 1

LISA 2

• Enne mõtle, siis ütle.

• Igal oinal oma mihklipäev.

• Kes teisele nime annab, see ise seda kannab.
• Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
• Kes viimasena naerab, naerab paremini.
• Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
• Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.
• Küsija suu pihta ei lööda.
• Käbi ei kuku kännust kaugele.

• Lootus sureb viimasena.

• Meest sõnast, härga sarvest.
• Mida külvad, seda lõikad.

• Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.

• Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad.
• Parem vaene ja tark kui rikas ja loll.

• Raske õppustel, kerge lahingus.

• Suur tükk ajab suu lõhki.
• Sõpra tuntakse hädas.

• Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
• Tasa sõuad, kaugele jõuad.
• Töö kiidab tegijat.

• Uhkus ajab upakile, ahnus neljakäpakile.

• Valel on lühikesed jalad.
• Võlg on võõra oma.

• Õnnetus ei hüüa tulles.

• Ära hõiska enne õhtut.

• Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

LISA 3

Ramon on oma õnne sepp.

Kaarel kannatab ja kaua elab.

Urmo, õpi palju, näe palju, ära palju pajata.

Kristjan sõimab Andreast, märkuse saavad mõlemad.

Noel õpib, kuni õpetaja näeb.

Küsija suu peale ei lööda, muidu ei saaks Madis enam suudki lahti teha.

Rasmus õpib, tark teab isegi.

Kuidas Urmo klassile, nõnda klass Urmole.

Kui Kristjan Ramonile auku kaevab, viib ise labida kuuri.

Mida Matu ei õpi, seda Mathias ei tea.

Noel õpib Kaarel teab isegi.

Heal Karl-Martinil mitu nime.

Karlid pole vennad.

Küll Kaarel õpetab.

Kus Marekist juttu seal Marek kohe olemas.

Karl Erik ei hüüa tulles.

Kus Rasmus.seal Madis.

Igal Kristjani naljal olgu piir.

Kui Rasmus augu kaevab, siis sinna ise sisse kukub.

Hobust õpid tundma temaga ratsutades, Mihklit temaga koos töötades.

Töö kiidab Rened.

Mida Rass õpib noores eas,s eisab Rasmusel eluaeg peas.

Rene silm on kuningas.

LISAÜLESANNE: töölehed (kui aega üle jääb)

22.02 (kolmapäev) MÕTTEID

1) eesti keel

Mulle tundus, et seekordne eesti keel läks eriti hästi. Tund oli mitmekülgne. Lastele meeldis väga oma enda tehtud luuletusi ette lugeda (algul polnud plaanis, et kõik loevad, kuid sain ruttu aru, et seda tuleb teha). Luuletused olid väga hästi koostatud. Lisaks harjutasime veel häälikute pikkusi- jagasin küll kätte pusle, mis tundub lõbus tegevus olevat, kuid sisu hõlmas endas siiski häälikute pikkuse määramist. 

Jälgides seda, kuidas aeg tunnis jooksis, otsustasin jätta vahele koolisisese etteütluse (sest sellega on veel aega ka järgmine kuu tegeleda). Lisaks ei olnud aega teha netiharjutusi. Ilmselt oligi see selle tõttu, et otsustasin tunnis ükshaaval kõigi luuletusi kuulata. Õnneks jätsin vahele tegevused, mis polnud kõige olulisemad ning olin ka arvestanud sellega, et millegi arvelt tuleb vajadusel tundi lühendada. 

Viimane kuulamisülesanne mulle meeldis. Lapsed kuulasid huviga- ma ei tea, millal nad viimati kuulamisülesannet teinud olid. Ka mulle endale meeldis seda lugeda ning ka sisu oli huvitav. Kuulamisülesandele pidi ka järgnema töövihiku harjutus lk 31, sest seal pidi uurima pildilt Eesti reheelamut ning võrdlema vanu esemeid tänapäevastega. Kahjuks ei jõudnud ma seda teha ning jätsin selle lastel kodus uurida ja värvida. 

2) loodusõpetus

Jällegi läks loodusõpetus hästi. Sain peale valmisolevate piltide ka e-tunni slaide kasutada. 

Mäng oli mõttes palju parem, pealegi nägin, et kõik lapsed ei mahu ära, seega kutsusin ainult 6 õpilast seda "demonstreerima". 

Tundub, et hästi palju sai räägitud vooluringist nii, et kõigil juba unepealt see tuleb. Võib-olla oleks võinud teemaga veel kaugemale minna ja erinevamaid tahkusid tundi sisse tuua. Eriti, et lapsed ütlesid tunni ajal, et nad on vooluringi kokku pannud ja selle teemaga tegelenud ka varem. 

Muidu polnud tunnil midagi viga, ka ise sain targemaks ja teema oli põnev. 

22.02 loodusõpetus

Aine: loodusõpetus
Teema: Vooluring. Kuidas saadakse elektrivoolu?

Eesmärgid:
Õpilane:

·         teab, millest koosneb vooluring;

·         oskab koostada lihtsat vooluringi;

·         tunneb elektriga seotud ohutusreegleid;

Tunni sisu:

1) Häälestus- mida mäletad eelmisest korrast?

Enamus masinad kasutavad voolavat elektrit. Õhupallidega lõime ise staatilise elektri.

Mis on elektrivool? Elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine.

Aatomi tuum on positiivse laenguga, selle ümber negatiivsed elektronid.

Milliseid ohutusreegleid sa tunned? Miks peab nii käituma? (5min)

2) Kodutöö kontroll (3min)

3) õ lk 20 tekst, pildid

õ lk 21

TV lk 5 ül. 1,2 (1. ül. juurde: https://youtu.be/-hooifWJ1jY - hüdroelektrijaam)

õ lk 22-23 lugemine (vt pilti- mis juhtuks pirniga, kui lülitit ei oleks?)

4) Pilt- juhtmed seest (LISA 1)

Juhtmed, mida vooluringis kasutatakse, koosnevad kahest erinevast materjalist: sees on metall ja väljas plast. Metallist osas liigub elektrivool, plastis ei liigu. Metall on elektrijuht, plast on mitteelektrijuht.

Mis juhtuks, kui puudutada juhtme metallist osa? Võib saada surmava elektrilöögi.

5) TV ül. 4- räägid suuliselt läbi (pildid- LISA 2 (taskulambipirn)

ül 5 (näita e-tunni animatsiooni vooluringist + https://youtu.be/VnnpLaKsqGU- kuidas elektronid vooluringis liiguvad)

ül. 6- vooluringi kokkupanemine- õpetaja paneb klassi ees vooluringi kokku (kuna rohkem komplekte polnud koolis+ õpilased olid seda ka varem teinud). LISA 3

6) MÄNG- Lapsed ja õpetaja seisavad ringis pliiatsid käes. Elektronid liiguvad patarei (õpetaja) miinuspoolelt pluss poolele. Pliiatsid- elektronid. Vooluring katkeb ja elektronide liikumine peatub kui keegi välja astub.

KOKKUVÕTE: Tahvlil päikseke- vooluring. Mõisted.

NB! Vooluringis liigub elektrivool. Igas vooluringis peab olema vooluallikas ja elektri abil töötav seade.  (LISA 4)

KODUS: TV lk 6 ül. 3,4. lk 8 ül. 9

Mina: Proovin leida võimaluse, et TV lk 7 ül. 8 siiski lastega järgmine kord sooritada- uurin, kust saan vajalikud vahendid.

LISA 1

LISA 2

LISA 3

LISA 4