Ülesanne- planeerida heli analüüs või loomine õpilastega vastavalt õpioskustele.
TEGEVUSKAVA:
Aine: Loodusõpetus 2. klass
Tunni teema: Ilmastik, ilmastikunähtused, ilmavaatlus
Sissejuhatava tegevuse eesmärk:
- õpilane tunneb ära erinevaid helisid
- õpilane oskab kuulata ja meelde jätta
- õpilane oskab olla tähelepanelik
- õpilane seob varasemad teadmised uutega
Tunni eesmärk:
- õpilane oskab teha ilmavaatlusi
- õpilane oskab ilma iseloomustada
- õpilane teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt
IKT vahendid: arvuti, kõlarid, internet
Tegevuse põhjendus:
Tegevuse viime läbi uue teema sissejuhatuseks. Tegevus on hea häälestamiseks, tähelepanu köitmiseks ning aitab lastel endal arendada oma tähelepanuvõimet ja oskust kuulata. Tegevuse viime läbi, et lapsed saaksid teada, mis teema järgmisena käsitletakse loodusõpetuse tunnis.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:
Peale seda, kui klassi õpetaja on teinud kokkuvõtte eelnevalt tehtud kontrolltööst teeme meie sissejuhatuse uude teemasse. Selleks kuulame kõigepealt erinevaid helisid Youtube’st nagu tuul ja lehed, äike, vihm, rahe, tormine meri.
Küsime õpilastelt, millega on tegu, milline võib olla aastaaeg, milline on ilm, milline peaks olema riietus?Küsime, mida nad arvavad, kui soe samal hommikul võis olla nende arvates. Uurime, kas nad hommikul vaatasid termomeetrit, kas nad panid tähele, millised olid näiteks pilved (pilvitu, vähese pilvisusega, pilves, lauspilves) ja milline oli tuulisus (tuuletu, nõrk tuul, tugev tuul). Mille järgi nad otsustasid riidesse panna? Kas nad mõtlesin ka ise, mida ja miks selga/jalga panna või aitasid vanemad?
Kui aega üle jääb võime ka ise mingeid helisid teha nagu tuulevilin või vihmasabin.
Samuti võime teha mõne mõistatuse näiteks: Mitut värvi viiruline, kena lint ja triibuline.(vikerkaar), Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi; kui sa mind ei näe, siis sa näed igaühte(udu).
Sademed (vihm, lumi, lörts, rahe) Mis aastaajal sajab mida? Miks? (sõltub aastaajast ja õhutemperatuurist).
Mõtted:
Seoses selle ülesandega tunneme ennast ebakindlalt. Me ei ole täpselt kindlalt, kuidas selline asi välja kukub või milleks see siiski kasulik on. Enda jaoks on raske välja mõelda teemade loogilisus ja sidusus. Sellist tundi oleks lihtsam teha terviklikult, leidsime erinevaid huvitavaid lehekülgi, kuidas tunnis teemat edastada, kuid häälestusena või lõigu kaupa tundub natuke keerulisem ja segasem.
Kolmanda praktika ülesande rõhk ei ole niivõrd häälestamisel. See oli esimese praktika ülesande teema. Praegu on fookus õpioskustel. Vaadake ka praktika ül 3 kirjeldust. Lisasin sinna veel täiendava materjali. Oluline oleks mõelda, kas selle tegevusega kujundate tunnetuslikke, organisatsioonilisi, sotsiaalsed oskuseid või alusõpioskuseid. Praeguse tegevuskava järgi joonistub ilusti välja, et tunnetuslikud ja sotsiaalsed oskused on need, mida kujundate. Ühe võimalusena on seda teha läbi helide.
ReplyDeleteTegevus iseenesest tehtav ja loogiline. Oluline, et ise mõtlete, milliste oskuste kujundamisel on fookus. Vahendiks on YouTube klipid igati sobivad.
Teil on siin üks arutelu küsimus "Uurime, kas nad hommikul vaatasid termomeetrit, kas nad panid tähele, millised olid näiteks pilved (pilvitu, vähese pilvisusega, pilves, lauspilves) ja milline oli tuulisus (tuuletu, nõrk tuul, tugev tuul)". Kas õpilastele jäi eelneval korral selline ülesanne ka? Õpetaja poolt? Või te lihtsalt huvi pärast küsite, et kui palju üldse märkasid hommikul ilma?
See, et meie tundi häälestaks oli õpetaja soov. Neil on uus ja mahukam teema ning me ei saa tervet aega ära võtta.
ReplyDeleteEi saa täpselt aru, kuidas on õpioskused täpsemalt seotud selle tegevusega seotud, kardan, et see tegevus on liiga lihtne ja ei arenda piisavalt. Pluss tundub, et tegevuse terviklikkus puudub hetkel.
Küsimused esitaksime ise, sest see olekski sissejuhatus järgnevasse mahukamasse teemasse ning lapsed saavad ise siis arvata, et mis see järgmine teema, mida käsitletakse, on.