Viisime Kristiga 16.septembril läbi oma esimese praktika. Leppisime õpetajaga kokku, et viime alguses läbi esimese häälestusharjutuse ning hiljem peale õpetaja tegevust veel teisegi harjutuse. Mõtlesime ka, et kui aega jätkub, saame läbi viia kolmanda ülesande interaktiivsel tahvlil.
Esimene häälestusharjutus nägi välja selline, et näitasime slaididel 20ne piires liitmis- ja lahutamistehteid, mille arvulised vastused võrdusid mõne tähega ning klass pidi ühiselt teada saama, mis on peidus tahvlil olevas "salakirjas". Saatsime ka ringi käima palli- see, kes palli käes hoiab, vastab. Lapsed tulid ilusti mänguga kaasa, kuid mingi hetk tundus, et mäng oli nende jaoks liiga lihtne ja võis kiskuda igavaks. Võib- olla on õigem leida häälestuseks selline tegevus, mis hõlmab korraga rohkem õpilasi- nii ei pea ühed ootama kuni teised vastavad. Teisiti oleks saanud sarnast tegevust läbi viia nii, et selle asemel, et õpilased järjest üksteisele palli edasi annavad, viskavad nad selle vahepeal tagasi õpetajale, kes valib ise järgmise vastaja ükskõik, millisest klassi otsast. Nii ei saa õpilased kunagi kindlad olla, et neid enam ei küsita ja nende kord on läbi ning peavad jääma ülesande lõpuni aktiivseks ja osavõtlikuks, kõik tehted kaasa arvutama. Õpetaja arvas, et oleksime samuti pidanud näiteks õpilasi rohkem n-ö vastusesse kahtlema panema, et nad ikka vastused üle mõtleks.
Plaanisime tunni keskosas viia läbi viis tekstülesannet, mis olid interaktiivsel tahvlil, kus õpilased said käia vajalikke arve alla joonimas. Kuna õpetaja eelnevast tagasisidest saime aru, et viis on liiga palju neile, otsustasime piirduda kolme tekstülesandega. Olles praktikal mõistsime, et igasugused tegevused võtavad oodatust palju kauem aega, niisiis jäi isegi kolm paljuks. Jõudsime ära teha viiest ettevalmistatud ülesandest kaks. Saime aru, et meil kui õpetajatel on vaja tähelepanu pöörata palju rohkematele aspektidele, kui me enne arvatagi võisime. Tagantjärele mõeldes tunduvad need punktid küll vägagi loogilised, kuid ise siiski klassi ees olles osade asjade peale ei tulnud. Eeldasime, et kuna õpilased arvutada oskavad, lähevad ülesanded kiiremini. Tegelikkuses on vaja õpetajal pidevalt rõhutada näiteks seda, et mitmendale reale käib pealkiri, mitme ruudu sisse peab üks number minema ja kust kohast algab uus lause. Oluline on käia ka pidevalt klassis ringi, kontrollida, et õpilased juba algusest peale õigesti kirjutaksid ning vajadusel kohe veale suunata, et tulevikus enam sarnaseid vigu ei tehtaks. Järgmine kord teame, et ei tasu kuskile kiirustada, vaid kõik korralikult omas tempos läbi viia. Kolmanda harjutuse jaoks meil aega üldse ei jätkunud.
Üldiselt oli eelnevalt koostatud tegevusplaanis kasu, kuid pidime seda mingil määral muutma. Tegevuste läbiviimine üldjuhul õnnestus. Kuigi endal oli kramp ikka sees ja osaliselt võisin näha natuke kohmakas (vähemalt ise tundsin nii), siis arvan, et ega õpilased ise sellest väga aru ei saanud.
Teist tegevust tehes toetas kõrvalt ka klassi õpetaja, kes vahepeal tuletas meelde õpilastele vajalikud asjad.
Järgmine kord üritan olla veelgi asjalikum, tegevused läbi mõelda ning rohkem julgemalt suhelda õpilastega, neid ennast rohkem kiita ning sama moodi ka vajadusel korrale kutsuma.
Väga hea, et esimene kogemus positiivne ja saate kõike kogetut järgmiste ülesannete planeerimisel arvesse võtta.
ReplyDelete