Haridustehnoloogia koolis

Ühe hea õpetaja tunnusteks võib kindlasti lugeda mitmekesiste õpetamisvõtete kasutamist ja uuendusmeelsust. Õpetaja peab olema julge katsetama erinevaid alternatiivseid võimalusi, et uued teadmised õpilasteni võimalikult efektiivselt tuua. Tänapäeval on selleks palju erinevaid variante, eriti jõudsalt arenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid. Millised on haridustehnoloogia kasutamise mõjud koolis?

Kõikidel asjadel siin maailmas on mitu tahku, sama moodi on ka erinevaid arvamusi seoses tehnoloogia kasutamisega hariduses. Kindlasti toetab tehnoloogia kasutamine õppeprotsesse, tõhustab õppimist, aitab lapsel paremini õpitut omandada ja tänu tehnikale on võimalik visualiseerida paremini erinevaid objekte- õpilasel on reaalsem ja täpsem ettekujutus asajdest. Tihti on just tehnikaga võimalik haarata lapse tähelepanu ning suunata teda jälgima. Lastel on kindlasti tohutult huvitav ning tehnoloogia kasutamine muudab tõepoolest tunnid mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Enamus koolides on arvutiklassid ning vähemalt ühes kui mitte kõikides klassides puutetundlikud tahvlid seintel. Arvan, et nüüdseks on juba nii palju erinevaid rakendusi, programme ja lehekülgi, mille olemasolust pole paljudel õpetajatel isegi aimugi. Tähtis on ka ise õpetajana ennast täiendada, kursis olla ja ajaga kaasas käia. Kindlasti on infotehnoloogilised oskused igati kasuks ning seda eriti tulevikuks, sest just kõrgepalgalised töökohad on ühtepuhku seotud IT-ga. Usun, et praeguses olukorras teavad lapsed isegi paremini, mida ja kuidas kasutada näiteks tahvelarvutites või nutitelefonides. Õpetajatel võib olla raske leida seoseid ja mõista, et ka mängud võivad olla arendavad.

Siin kohal on minu arvates oluline leida tasakaal ning tehnikaga mitte liiale minna. Õpetajana pooldan igasuguseid aktiivseid õppemeetodeid, kus õppija saab ise uurida, käega katsuda, meisterdada, luua, katsetada, vaadelda, läbi proovida. Tähtis on saada erinevaid praktilisi kogemusi, mida tehnikaga alati pole võimalik saavutada ehk teisalt siis arvan, et isegi rohkem arendavad tegevused on just sellised, kus "näpud liimiseks" teha saab. Peamiselt arvan, et kõige rohkem õpitakse just suhtlemisel üksteisega, mida tehnoloogiat kasutades teha ei saa. Ilmselt on minul ja ka teistel tehnoloogiaga seotud hirmud seetõttu, et meie ise oleme lapsepõlves sellest eemal olnud ning õppetöös pole me näinudki selliseid huvitavaid ja kaasahaaravaid tehnoloogilisi programme, mis praegu võimalikud on. Eriti vanema põlvkonna õpetajate jaoks jäävad need lahendused võõrasteks ning neile tundub liiga keeruline midagi uut õppida, neil puuduvad teadmised sellel alal ning nad on kinni oma vanades meetodites. Ilmselt võib hirmuks olla ka oht, et laps liigub tunnitöö kõrvalt ringi ka netiavarustes, kuid usun, et kui tund läbi viia piisavalt huvitavalt ja organiseeritult, siis lapsel pole aega ega huvigi vahepeal liigseid lehti külastada. Isiklikult püüan kindlasti olla avatud erinevatele uutele meetoditele ja ideedele ja tehnoloogia kui õppevahendit endale iga päev samm-sammult lähemale tuua, kuid mõned argumendid jäävad siiski tugevalt peale seoses tehnika kasutamisega. Lisaks arvan, et inimestel on n-ö oht interneti maailma ära kaduda ja sellega seoses kaotada igasuguse oskuse ja julguse näost-näkku suhelda. Tunnen juba enda ja lähedaste peal, et väga raske on üldse sealt maailmas välja saada, see maailm võib olla päris sõltuvusttekitav oma ahvatluste ja võimalustega. Vastuargumentideks võiks veel tuua tehnoloogia kasutamisele koolis selle, et näiteks mina isiklikult ei suuda ekraane kaua vaadata, silmad väsivad kohe ära ning pea hakkab ringi käima- seega võivad olla teemaga seotud ka tervislikud aspektid. 

Praegune õpetaja peab kindlasti oskama tänapäevaga kaasas käia. Loomulikult tuleb olla paindlik ning kaasata tehnoloogilisi võimalusi oma tundide toetamiseks ning kohandada oma vanad hoiakud ja uskumused tänapäevaga.