Praktika 09.12- KATSED teemal "Vesi, vee olekud ja lahustumine"

Carina Veervald

Tegevuskava 09.12 katsetele

Viin 9. detsembril läbi Tallinna Reaalkoolis 2. klassiga katsed, mis hõlmavad teemat vesi, vee olekud ja lahustumine. Teema valisin sellepärast, et tegu on kõige olulisema ainega meie elus ning et lapsed saaksid selle kohta rohkem teada. Arvan, et see teema on lastele kõige lähedasem(valikus olevatest teemadest) ning tehes läbi antud katsed õpetavad need kindlasti palju uut ja kasulikku ning kinnistavad varasemalt õpitu. 

Katsete tegemiseks on aega 2x 45 minutit. Vajalikud IKT vahendid on arvuti, internet, projektor.

Projekti eesmärk on avardada laste teadmisi vee kohta (millist olulist rolli mängib vesi meie elus, vee lahustuvus, vee tihedus). Eesmärk on ka loodusõpetuse tund teha huvitavamaks just läbi põnevate katsete sidudes praktiline osa teooriaga. Oluline on ka selgitada üleüldiselt katse olemus ja ohutuslik pool- mida tuleb teha, mida ei tohi teha, miks ei tohi teha. Ohutus ja turvalisus katsete läbiviimisel on tagatud ning lastele korratakse vajalikud reeglid üle.

HÄÄLESTUS(10 min)- näitan ekraanil esitlust ning arutlen õpilastega erinevatel küsimustel:

·         Mis on vesi? Millest koosneb? Kus looduses leiab vett?

·         Kus veel vett leidub? Kui palju on inimeses vett?

·         Vesi ümbitseb meid kõikjal, kuulub kõikide organismide koostisesse. Täiskasvanud inimese kehas on 40 – 60 liitrit. (võrdlus nt. piimapakiga)

·         Vesi katab 70% kogu Maa pinnast.

·         Miks just vesi on kõige tähtsam?

TUNNI KÄIK(20min+10min-1.katse+30min-2.katse)

·         Veel on erinevad olekud- VEDEL(näide), TAHKE(näide), GAASILINE(näide)

·         Näitan, et vedelas olekus võtab vesi anuma kuju ja lisan, et tahkes olekus säilitab vesi anuma kuju.

Mäng, et selgitada teemat VEE TAHKE, VEDEL, GAASILINE OLEK- temperatuurid, vee muutumine jääst auruni. (Mõtlen enne tundi, kas ja kuidas seda võimalik on teha, sest klassis pole eriti ruumi- lauad/toolid tõstan enne klassi sobivalt ümber).

Märgin põrandale (kasutan mitmemeetrist nööri ja suuri silte) kaks ringi üksteise sisse nii, et neil on ühine keskpunkt. Kõige väiksem ring peab olema nii suur, et kõik (ilmselt mitte- siis mingi teatud arv) õpilased mahuvad seal sees üksteise kõrval tihedalt seisma. See on „jääkuubik“. Järgmine natuke suurem ring on „kauss“. Sellest ringist väljaspool on „keskkond“. Õpilased on Veeosakesed. Õpetaja ütleb kõigepealt, et vesi on tahkes olekus ning Veeosakesed liiguvad „jääkuubikusse“ kokku, hoiavad enda ümbert kinni ja lõdisevad. Seejärel hüüab õpetaja, et vesi on vedelas olekus ehk jää pannakse nüüd kaussi ning jää hakkab sulama. Nüüd liiguvad Veeosakesed kausis ringi ja vahetavad kohti. Enam ei lõdise. Viimaseks ütleb õpetaja „gaasiline“ – ehk vesi läheb keema ja Veeosakesed aurustavad kausist „keskkonda“. Sellel ajal võivad Veeosakesed mulksuda „Mulks!“ (veest tulevad välja hapnikumullid). Nüüd liiguvad nad kaootiliselt ja võivad kokku põrgata- selle tähistamiseks löövad Veeosakesed omavahel plaksu.

Lisaks võin mängu lõpus küsida, et mis temperatuuril vesi jäätub/jää sulab ja millal vesi keeb ning võin paari ringi teha nii, et ütlen temperatuuri ning õpilase ülesanne on õigesse olekusse muutuda (nt.-5° juures liiguvad jääkuubiku alasse).

·         Vee omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta. Vedelikus olekus võtab vesi anuma kuju.

Tihedus- vedelal olekul kõige suurem, jääl väiksem, gaasilisel veel väiksem.

Katse 1- AINE TIHEDUS

Katse tegemiseks on tarvis

·    2 muna

·    2 kaussi

·    sool

·    vesi

·    Panen mõlemasse kaussi võrdselt vett

·    Lisan esimesse kaussi 9 supilusikatäit soola

·    Asetan ühe muna soolasesse vette, teise tavalisse

·    Arutleme, mis juhtus

·        Soolases vees jääb muna hõljuma, sest see vesi on tihedam kui tavaline vesi. Muna ei suru oma raskusega nii palju vett enda alt välja.

• SURNUMERI- maailma kõige soolasem veekogu. Suure soolsuse tõttu ei ela seal taimi ega loomi.
• Selle katsega said teada põhjuse, miks pole võimalik surnumeres ära uppuda.

·         Viin läbi järgmise katse:

Katse 2- AINETE LAHUSTUVUS VEES

ü  Jagan lapsed ~5 liikmelisteks gruppideks.

ü  Räägin, mis hakkab toimuma ning jagan kätte töövahendid (topsid, keedusool, suhkur, toiduvärv, õli, tärklis, külm vesi, kuum vesi- keedukann- kas saan koolist või toon ise?) ning tuletan meelde ohutusnõuded (kuum vesi, aineid suhu mitte panna).

ü  Jagan kätte ka tabelid, kus on vaja märkida, kas ained lahustuvad, lahustuvad halvasti või ei lahustu üldse. Enne märkimist saavad lapsed teha ise ennustuse (hüpotees), millised ained kuidas lahustuvad.

ü  Tuletan meelde, et kõigil on grupis omad rollid- kes kirjutab, kes kallab aineid, kes kontrollib. Kõik jälgivad loomulikult katset ning vajadusel saab rolle vahetada.

ü  Tehakse katse- iga grupp saab lauale topsid ning jagatakse gruppide vahel ära- kes saab külma ning kes saab kuuma(!) vee. Õpilased hakkavad katsetama (õpetaja juhendamisel)- erinevatesse topsidesse hakatakse lisama erinevaid aineid (keedusool, suhkur, toiduvärv, õli, tärklis) ning vaadatakse koos, kuidas aine lahustub (vastav tulemus märgitakse tabelisse).

Erinevatel ainetel on erinevad omadused. Kui nad reageerivad veega, siis näeme, millised ained on vees hästi ja millised halvasti lahustuvad ning millised ained ei lahustu üldse.

ü  Seejärel võib ka tabeleid vahetada- kes mida arvas ja millised on tulemused erinevate gruppide vahel.

Katse 3- KIHILINE VEDELIK

Ma ei tea, kuidas ajaliselt jõuab, aga tahaksin ka mõnda lõbusamat katset läbi viia, midagi sellist:

(Kas siis koos erinevate objektidega, et näha, mis mille pinnale jääb või siis lihtsalt kallata ühte pudelisse õli, nõudepesuvedelikku, siirupid, vett toiduvärviga...)

KOKKUVÕTTEKS(10 min)- võin teha eraldi lehe/võime ka lihtsalt rääkida (võin lisada juurde):

Vesi koosneb kahest elemendist- ................ ja .................. .

Jää hõljub vee peal/vajub põhja, sest jää on veest kergem/raskem.

Millisel temperatuuril vesi külmub?   ...°C                Sel juhul on vesi ............................ olekus.

Millisel temperatuuril vesi keeb?       ...°C                Sel juhul on vesi ............................ olekus.

Puhtal veel on maitse/ei ole maitset.

Mida lapsed uut täna õppisid? Milliseid küsimusi tekkis? Kuidas meeskonnatöö sujus? Mis kõige rohkem meeldis?

Iga üks ütleb ühe asja, mis tänasest meelde jäi. 

VAJALIKUD TÖÖVAHENDID:

·         MÄLUPULK (ESITLUS)

·         KATSE 1 (vee tihedus)-  2 MUNA, 2 KLAASI, MERESOOL (vesi)

·         MÄNG 1( vee olekud)- NÖÖRID, PABERID

·         KATSE 2- (vee lahustuvus)- TOPSID, LUSIKAD, KEEDUSOOL, SUHKUR, TOIDUVÄRV, ÕLI, TÄRKLIS, KÜLM VESI, KUUM VESI- KEEDUKANN, PABERID

·         KATSE 3 (kihiline vedelik)- SIRGE KLAAS, TOIDUÕLI, SIIRUP, TOIDUVÄRV, VEEKANN, ASJAKESED (vesi).