KIRJUTAS ÕPETAJA MARGIT LUTS:
Hommik algas sissemagamisega. Pidin kindlasti koolis olema tavalisel ajal e vähemalt 20 min enne tundide algust, sest 2 hommikust tundi sisustab Carina, tulevane noor õpetaja.
Teemaks projektipäev ja sisuks erinevad katsed veega. Mina kiirustasin, sest tal oli soov pingid ümber paigutada ning lubasin tuua elektrilise veekannu. Juba teel märkasin, et olin unustanud koju kooliparkla puldi, käekella, mobiiltelefoni … Klassis aga avastasin, et veekann on kaasas, kuid juhe, millega see vooluvõrku ühendada …
Klassi sisenesin minut enne tunni algust ning klassis valitses kardetud kaose asemel tunni alguse rahulik meeleolu: pingid olid paigutatud rühmadesse nii, et klassi keskel oli vaba ruum, õpilased olid leidnud uued istekohad ja mõni hilisem saabuja otsis veel vaba pinki. Klassi ees toimetas enesekindel noor õpetaja, kellel olid vahendid õpetaja lauale valmis pandud. Mind nähes lahkus ruumist küll pool tema enesekindlusest, kuid kuna mina veel sahmisin, et töötav keedukann hankida, algas projektipäev ilma minuta.
Huvitav, kas toimuva eesmärgid said nimetatud? Küllap said, sest saadetud konspektis oli see kirjas. Tahvlil seisis suurelt H2O ja selgitati parasjagu lapsepäraselt vee koostist. Väga hea! Seda ei pea 2. klassi õpilased küll teadma, kuid ehk jääb mõnele meelde – tulevikus läheb ju vaja.
Oh õudust! - katsetamist alustati minu soovitatud eksperimendiga – soovitasin seda teha ju siis, kui aega üle peaks jääma – konspekti järgi jäi mul mulje, et aega jääb üle. Kuidas ta mu soovitust küll käsuna võttis? Kumb on parem ja kasulikum, kas pudeli- või kraanivesi? Igal pool ei või kraanivett enne keetmata juua, kuid meil võib. Oleks võinud olla väike arutelu enne, kui katsejänesed ukse taha saadeti. Edasi kulges eksperiment juba ladusalt, 2 õpilast suutsid maitsmise tulemusena teha kindlaks, kumb on kraanivesi, ka põhjused olid põnevad: kraanivesi tundus kuivema maitsega ja poevesi tundus värskem, ka oli kraanivee maitse tuttav, sest seda on maitsja enne koolis joonud.
Seejärel arutleti vee olekute üle. Tore! Lapsed meenutasid eelmisel aastal õpitut ja suutsid täitsa arukalt vestluses osaleda. Järgnes katse vee tihedusest: soolasesse ja tavalisse vette pandi muna. Lapsed ennustasid, mis nendega juhtub. Arvamusi oli erinevaid, kuid keegi teadis, et soolases vees tõuseb muna pinnale. Katse kukkus läbi, vaatamata soola mõningasele lahustumisele vajusid mõlemad munad põhja. Kuid aja möödudes sool lahustus ja 30 min pärast oli muna juba pinnale kerkinud. Miks? Sest soolane vesi on tihedam.
Seejärel mängiti mängu, kus kasuks tulidki teadmised vee kolme oleku kohta. Klassi põrandale tekkis 2 paeltest üksteise sees olevat ringi ning ühe rühma lapsed pidid seisma kõik sinna keskele. Maas olid sildid: jää, vesi, aur. Õpilased kujutasid endast molekule ning said aru, et kui nad on jääkuubik, siis on molekulid tihedalt üksteise vastas, kui nad liiguvad välimisse ringi, siis on neil rohkem ruumi ja nad kujutavad endast vedelas olekus vett, kui aga nad astusid ringist välja, oli neist saanud gaas e veeaur. Seejärel näitas Carina neile erinevaid temperatuure ja lapsed liikusid õigele kohale, üsna pea taibati, et 100o C juures vesi hakkab keema ning aurustub, ja et miinuskraadide juures vesi jäätub. Koos täideti tööleht, korrati üle vee omadused.
Märkasin, et noor õpetaja on ka arenenud: töölehti jagasid korrapidajad ja ta ei hakanud rääkima enne, kui kõik õpilased kuulasid. Natuke keeruline oli veel tähtsale tähelepanu juhtimine – räägiti, kuid nagu möödaminnes.
Ja nüüd läks põnevaks! Iga rühm sai endale 5 topsi, 5 teelusikat, 5 silti erinevate ainete nimetustega (tärklis, suhkur, sool, õli, toiduvärv) ning sooja või külma vee. Esimene ring e soola lahustumise jälgimine läks üle kivide-kändude, sest igaüks sai soola kätte siis kui sai ja valas selle vette ka just siis kui ise heaks arvas, mõni ei saanudki aru, mida ta tegema peab ning järjele jõudmine võttis aega. Kuid siis haaras tulevane õpetaja jälle ohjad enda kätte, likvideeris kaose ning järgnevad katsed, nende tulemused ja järeldused tehti ja vaadati koos üle. Võrreldes erinevate rühmade katsete tulemusi, olid õpilased töiselt lärmakad ja klassis valitses tõsine töömeeleolu.
Kuigi Carina oli aeg-ajalt ebakindel, siis tuli see sellest, et hirm oli minu ees midagi valesti öelda. Hea, et korraks kuuma vee juures pöörati tähelepanu ka ohutusele – just eelmisel päeval käis kooli medõde meile esmaabist rääkimas ning lapsed teadsid, mida teha, kui peaks juhtuma õnnetus kuuma veega.
Kuna aega jäi, siis demonstreeris noor õpetaja lastele katset kihiliste vedelikega. Kuigi meie klassi tüdrukud on sarnast katset teadlaste ööl teinud, siis Carina lisas sinna veel ühe seibi, rosina ja maasika, millest üks vajus põhja ja kaks jäid kahe vedelikekihi vahele hõljuma. Eelnevalt kuuldule toetudes oskasid lapsed juba ise selgitada, miks nii juhtus. Viimane demonstratsioon kujutas endast laavalampi, kuna ka seda on õpilased varem teinud, siis lasi praktikant neil ennast juhendada, mida katseks vaja on ja kuidas seda teha, võttis nõuandeid kuulda ja sooritas katse. Järgnes selgitus, miks õli ja vesi „mullitama“ hakkasid.
Tunni lõpul sai igaüks öelda, mida ta juba enne teadis, kuid mis nüüd taas meelde tuli, mida teada sai või mis üllatas. Reaalkooli 2.a klassi õpilastel oli väga põnev koolipäev ja nemad ei tea midagi sellest, et noor õpetaja pabistas või kartis midagi valesti öelda. Lastel kinnistusid õpitud teadmised, neil oli huvitav ja põnev, nad said uusi teadmisi ning tekkisid uued seosed. Carina on nende imetluse ja austuse oma kohusetunde ja põnevate lähenemisviisidega ausalt välja teeninud. Tore, et on noori inimesi, kel soov õpetajaks saada.
Aitäh heade ja uute mõtete eest!
Rahulikku jõuluaega soovides
õp. Margit
No comments:
Post a Comment