Iseseisev töö IV- heli

Praeguseks ülesandeks otsustasin lindistada lugemiskontrolli ("Kollane autopõrnikas") Soundcloudi. Ülesanne pole seotud ühegi tegevusega praktikal. Selleks, et antud lugemiskontrolli reaalselt teostada peaksin ma jätma suuremad mõttepausid oma lausete vahele, et õpilased jõuaksid kirjutada vastused ning samuti oleks hea teha lõppu ka kontroll. Seekord ma seda ei teinud, kuid kui peaksin taolist tegevust päriselt läbi viima mõtleksin selle kindlasti korralikult läbi. 

Fail asub siin: https://soundcloud.com/carina-veervald/1-katse/s-Lc9kU

Heli loomine tegelikult käis päris kiiresti. Algul tundus Audacity programmi kasutamine veidi keerulisem, kuid kui tegelikult programmi tundma õppida, on asi lihtsam ja isegi parem, sest seal on rohkem võimalusi lindistatud heliga mängida. Ausalt öeldes otsustasin ise hetkel ajanappuse tõttu minna n-ö kiiremat teed pidi ja heli Soundcloudi kaudu salvestada. 

Selle konkreetse töö juures mõtlesin selle peale, et hea oleks antud ülesannet kasutada siis, kui õpetaja näiteks mingil ootamatul põhjusel peab puuduma, kuid mille saab kaaskolleeg näiteks klassile mängima panna ning lapsed saavad töö ikka tehtud. 

Üldiselt on heli ülesanded väga head vahelduseks ning need harjutavad õpilastes oskust kuulata, tähele panna ja samal ajal ka märkmeid kirja panna. Väga hea on heli ülesandeid kasutada näiteks eesti keeles ja kirjanduses ning kindlasti ka võõrkeeli õppides. Võõrkeelte juures on helil just kõige suurem ja toetavam roll, sest siis on õppijal võimalus kuulda ka hääldusi teiste inimeste poolt peale õpetaja. 

Samuti on huvitavad igasugused heliülesanded- äraarvamised ja ka heli salvestamised. Heli kasutamine on jälle üks võimalustest tund põnevamaks ja mitmekesisemaks teha ning muidugi on samal ajal sellised ülesanded ka harivad. 

Uut õppisin palju, sest ma polnud varem kunagi midagi lindistanud. Samuti polnud mul õrna aimugi, et mu arvutil kuskil mikrofon on, tore avastus. See ülesande tegemine näitas mulle jällegi, et nii palju võimalusi on, kuidas tund läbi viia ja vajalik info õpilasteni jõuaks.  

Tekst, mida lugesin:

ALUSTAME LUGEMISKONTROLLIGA!

OLE HEA JA KIRJUTA TEOSE PEALKIRI LAUAL OLEVALE PABERILE ESIMESELE REALE. ÄRA UNUSTA JUTUMÄRKE JA PALUN TEE JOONLAUAGA VÄRVILINE JOON PEALKIRJA ALLA.

NÜÜD KIRJUTA OMA NIMI PABERILE PAREMALE SERVALE, SAMALE REALE, KUHU KIRJUTASID KA PEALKIRJA.

OLE VALMIS:

KUULA KÜSIMUS LÕPUNI JA SEEJÄREL VASTA.

KUI SUL ON VALIDA MITME VARIANDI VAHEL, SIIS KUULA JA KIRJUTA AINULT SEE VASTUS, MIS ON SINU ARVATES ÕIGE.

ESIMENE KÜSIMUS.

1)      MIKS KINNITATI TROSS VÄIKESE AUTOPÕRNIKA NINALE?

Kas sellepärast, et mootor ei töötanud?

või sellepärast, et autokumm läks katki?

või sellepärast, et auto kihutas kraavi?

2)      KOLLASE AUTOPÕRNIKA PERENAINE OLI:

Ajakirjanik.

Fotograaf.

Autojuht.

3)      MIKS NURISES TUMEROHELINE AUTO KINO UKSE TAGA?

4)      MIKS TAHTIS KOLLANE AUTOPÕRNIKAS HAMBURGERIT?

Tal oli kõht tühi.

Perenaine pidi hamburgeri ise ära sööma.

Ta tahtis hamburgeri koju viia.

5)       MIKS SEISIS EMA KOOS LASTEGA VIHMA KÄES?

Nad vaatasid, kuidas vihma sajab.

Nad ootasid bussi.

Nad hääletasid.

6)      MIKS JÄI TIHEDAS VIHMASAJUS AUTOPÕRNIKAS ÄKKI SEISMA?

7)      SINISE POSTIAUTO SAATUSLIK KIRG OLI:

Kirjade saatmine.

Markide kogumine.

Kirjade kogumine.

8)      VARGAD VEDASID VARASTATUD AUTOGA:

Küttepuid.

Kuuski.

Oksi.

9)      MIKS HAKKAS TUMEROHELINE AUTO TURTSUMA JA KÖHIMA?

Ta tõmbas midagi kurku.

Ta oli koerakarvadele allergiline.

Ta püüdis teiste autode tähelepanu.

10)   PÕDER SATTUS LINNA, SEST TA:

Otsis vett.

Otsis tuttavaid.

Eksis ära.

11)   SELLES RAAMATUS NIMETATAKSE AUTOSID:

Automarkide järgi.

Värvuste järgi.

Suuruste järgi.

KONTROLLI OMA VASTUSED JA VII TÖÖ ÕPETAJA LAUALE.

Hinnang 14.10 läbi viidud praktikale

Viisime 14. oktoobril läbi oma kolmanda praktika Tallinna Reaalkoolis. Millegipärast kartsin ma seda korda juba eelnevalt kõige rohkem. Õnneks sain enne tundi suhelda natuke õpilastega, mis andis mulle rohkem kindlust tegevuse läbiviimiseks ning samuti oli siis hea võimalus veel nende nimed selgeks saada. Peale seda, kui klassi oma õpetaja andis õpilastele tagasiside eelnevalt sooritatud kontrolltöö kohta ning jõudis vaatleja kohale, läksime klassi ette, et teha häälestus uude teemasse. Kuna seekord me tunni keskel tegevusi läbi ei viinud ning oluline oli jääda 10minuti raamesse, siis panime endale lauale ka taimeri ning jäime edukalt aja piiridesse. Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli ka seekord kindlasti väga kasu. Selle järgi on hea juhinduda, mõttepause on vähem ning tegevus on sujuvam. Tegevuse läbiviimine õnnestus- õpilased olid agarad vastama ning teemas sees. Kõige raskem oli ilmselt "ohjeldada" peale füüsilist tegevust ehk sõrmede ja suuga vihma ja tormi tegemist klassi, kuid saime sellega hakkama. Arvan, et takistusi sellel praktikakorral ei olnud ning midagi teisiti poleks midagi ilmselt teinud.

Vaatluspraktika hinnang 14.10

Vaatlesime 14.10 2. b klassi esimest kahte tundi- eesti keelt ja matemaatikat. Nende õpetajaks oli Maiju Kerme.

Õppima õppimine ehk õpioskuste kujunemine	Juhis õpilastele .......	Tegevuse kirjeldus tunnis lähtuvalt juhistest	Kasutegur mulle kui õppijale, klassile ja õpetajale
Õpioskuste liigitus (Leinbock, 1996): * alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus,probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne. *tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne.) * organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise reziim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine, õppimise planeerimine, õppimishügieen, infokartoteekide ja konspektide koostamine jne. * sotsiaalsed õpioskused – oskus teisi kuulata, oskus lülituda mõttevahetusse, oskus kaaslasi ergutada, soleerijaid pidurdada jne.	1) Hakka tegema töölehte, pane ennast proovile, testi iseennast. 2) Vaata, kuidas sinul seal vihikus kirjas on. 3) Tuletame meelde, milliseid keelereegleid oleme siiani õppinud.    4) Tee linnuke sellele harjutusele, kui see pooleli praegu jäi. St kodus pead harjutama kiirust, iseenda jaoks.  5) Õpilased, palun kuulake ja pange tähele- otsige häid asju ja vigu- ilmekus, ladusus ja teised vead. 6) Loeme jutustuse ette.   7) Kui sa mingit ülesannet ei oska, siis kirjuta see töö kõrvale. Nii tead ise ja teab õpetaja, mida peab veel harjutama ja milles õpetaja saab sind abistada.  8) Anna hinnang oma tööle- kirjuta, kas on kerge, raske, kesmine.	1) Õpilased hakkavad lahendama ülesandeid. 2) Õpilane vaatab oma vihikusse ja parandab vead.  3) Õpilased vastavad korda-mööda. Õpetaja kordab ja vajadusel parandab.  4) Õpilased teevad nii nagu juhised anti.  5) Õpilased kuulavad ja parandavad.  6) Õpilased loevad, kuulavad teisi, jälgivad teksti. Kui keegi maha jääb, siis aidatakse üksteist järjele.  7) Õpilased teevad nii nagu juhised anti.  8) Õpilased teevad nii nagu juhised anti.	Õpilased täidavad vastavaid ülesandeid. Sellest õpitakse nii lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskust- vastavalt siis ülesandele ning õppijale. Iga üks õpib erinevatest ülesannetest erinevaid asju.  Vajalikud oskused nendeks tundideks olid kindlasti ka tähelepanu, mõtlemise aktiveerimise oskused, keskendumisoskused, oskus teisi kuulata, kaaslasi ergutada.

Vaatluspraktika hinnang 30.09

Käisime 30.septembril Tallinna Reaalkoolis kahes vaatlustunnis. 

Esimesena vaatlesime loodusõpetuse tundi, kus 7. b klassi ees oli Tiina Talvi. 

Tund algas eelnevalt õpitud tunnimaterjali kordamisega. Õpilastel oli võimalus klassi ees vastamas käia ning vastavalt sooritustele punkte saada. See on hea viis, kuidas varasem informatsioon kinnistada ning uus informatsioon vanaga siduda. 

Tunni teema edastas õpetaja tutvustades varasemalt ettevalmistatud slideshowdega teemat ning näidates huvitavaid pilte, millega hoiti klassi tähelepanu ja huvi. Uut teemat õppides kirjutati kõigepealt tähtsamad punktid vihikusse üles ning seejärel seletas õpetaja need täpsemalt lahti. Tunni teema oli tunni käigus koguaeg nähtav ja arusaadav. Loodusõpetus ja bioloogia on sellised ained, kus toetutakse palju näitvahenditele, et paremini teemast aru saada. Seda tegi ka õpetaja selles tunnis. Õpetaja tutvustas ka meetodit, mida ta tundides kasutab- n-ö "kohemeetod" ehk kohe, kui uus materjal on tunnis läbi töötatud, saavad õpilased tahvli ette vastama minna jällegi punkte saades. See on hea meetod, sest siis on ka õpetaja kindel, et õpilased üritavad koheselt tunnis aru saada, endale teema selgeks teha ning vajadusel küsida, kui millestki aru ei saa. Õpetajal on niiviisi võimalik kohe näha, kes, kuidas ja kui palju üritavad teema selgeks saada ning koheselt on näha, kas tunnile püstitatud eesmärgid on saavutatud. 

Tema põhimõte on see, et kodus võimalikult vähe teha ning klassiseinte vahel võimalikult palju selle 45 minuti jooksul omandada.
Teisena vaatlesime ühiskonnaõpetuse tundi. Õpetaja Madis Somelar andis tundi 6. a klassile.
See õpetaja oli ainuke õpetaja, kes meid on tutvustanud ka kogu klassile. Pidime ka ennast ise tutvustama ja endast rääkima. Tund oli hoopis teistsugune, kui varasemalt vaadeldud tunnid. Õpetajal oli palju erinevaid meetodeid ning tema jaoks oli tähtis, et klass oleks uuendusmeelne, õpilased aktiivsed ja kõige tähtsam- et õpilased oskaksid ennast ise analüüsida. Õpilastel oli terve tund huvitav, nad olid aktiivsed ja jutukad, kuid kuigi õpetaja võis olla lõbus, siis püsis kindlasti austus ja autoriteet. Huvitav oli klassis istuda- tundus nagu oleks foorumteatris, sest õpetaja selgitas ka meile pidevalt, miks ta midagi teeb ja kuidas neil asjad käivad. Õpetaja oskas ennast kehtestada. Tundi alustati kodutöö kontrollimisega. Need, kellel oli tegemata pidid jääma pärast tundi vestlusele ning said lisatöö. Sellele järgnes selle tunni tutvustus ning korrati kiirelt, mida tehti eelmine kord. Tundi on vajalik tutvustada, et häälestada õpilased ja et nad oleks kursis toimuvaga. Tunnis tehti rühmatööd ning hiljem vastati ühiselt, mida nad just teada said. Tunni tegevused olid seotud ja loogilised. Tunni teema oli väga selgesti õhus kuni tunni lõpuni. Lõpus kontrolliti ka uusi teadmisi ning anti ka tagasiside- mida tehti hästi/mitte nii hästi ja mida saaks parandada. 

Praktika ülesanne 3 (praktika 14. septembril)

Ülesanne- planeerida  heli analüüs või loomine õpilastega vastavalt õpioskustele.

TEGEVUSKAVA:

Aine: Loodusõpetus 2. klass

Tunni teema: Ilmastik, ilmastikunähtused, ilmavaatlus

Sissejuhatava tegevuse eesmärk:

• õpilane tunneb ära erinevaid helisid
• õpilane oskab kuulata ja meelde jätta
• õpilane oskab olla tähelepanelik
• õpilane seob varasemad teadmised uutega

Tunni eesmärk:

• õpilane oskab teha ilmavaatlusi
• õpilane oskab ilma iseloomustada
• õpilane teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt

IKT vahendid: arvuti, kõlarid, internet

Tegevuse põhjendus:

Tegevuse viime läbi uue teema sissejuhatuseks. Tegevus on hea häälestamiseks, tähelepanu köitmiseks ning aitab lastel endal arendada oma tähelepanuvõimet ja oskust kuulata. Tegevuse viime läbi, et lapsed saaksid teada, mis teema järgmisena käsitletakse loodusõpetuse tunnis.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Peale seda, kui klassi õpetaja on teinud kokkuvõtte eelnevalt tehtud kontrolltööst teeme meie sissejuhatuse uude teemasse. Selleks kuulame kõigepealt erinevaid helisid Youtube’st nagu tuul ja lehed, äike, vihm, rahe, tormine meri. Küsime õpilastelt, millega on tegu, milline võib olla aastaaeg, milline on ilm, milline peaks olema riietus?Küsime, mida nad arvavad, kui soe samal hommikul võis olla nende arvates. Uurime, kas nad hommikul vaatasid termomeetrit, kas nad panid tähele, millised olid näiteks pilved (pilvitu, vähese pilvisusega, pilves, lauspilves) ja milline oli tuulisus (tuuletu, nõrk tuul, tugev tuul). Mille järgi nad otsustasid riidesse panna? Kas nad mõtlesin ka ise, mida ja miks selga/jalga panna või aitasid vanemad? 

Kui aega üle jääb võime ka ise mingeid helisid teha nagu tuulevilin või vihmasabin.

Samuti võime teha mõne mõistatuse näiteks: Mitut värvi viiruline, kena lint ja triibuline.(vikerkaar), Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi; kui sa mind ei näe, siis sa näed igaühte(udu).

Sademed (vihm, lumi, lörts, rahe) Mis aastaajal sajab mida? Miks? (sõltub aastaajast ja õhutemperatuurist).

Mõtted:

Seoses selle ülesandega tunneme ennast ebakindlalt. Me ei ole täpselt kindlalt, kuidas selline asi välja kukub või milleks see siiski kasulik on. Enda jaoks on raske välja mõelda teemade loogilisus ja sidusus. Sellist tundi oleks lihtsam teha terviklikult, leidsime erinevaid huvitavaid lehekülgi, kuidas tunnis teemat edastada, kuid häälestusena või lõigu kaupa tundub natuke keerulisem ja segasem. 

Iseseisev töö III- Autoriõigus

1) Minu intellektuaalne omand tähendab neid õigusi, mis kaasnevad autoriõigusega, kui olen midagi loonud ehk minu õigused minu loodud loometöö tulemustele. Intellektuaalne omand on õigusharu, mis kaitseb inimmõistuse poolt loodut. See jaguneb omakorda kolmeks: tööstusomandiks, autoriõiguseks ja autoriõiguse naaberõigusteks. (http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/phimistete_selgitus.html)

2) Näiteid teostest, mille autor ma olen- erinevad koolitööd (esseed, kirjandid, referaadid jpm), kunstitööd, tantsud, filmid, fotod mida olen teinud. Varem ei ole mõelnud oma teoste kaitsmise peale. Siiani olen teinud seda lisades töödele juurde oma nime. Autoriõigus tekib, kui oled oma teose loonud. Autoriõiguse saamiseks pole vaja seda ametlikult vormistada. Piisab, kui teos on originaalne ja seod oma teose nimega.  

3) Avatud sisulitsents tähendab vaba kasutamise litsentsi ehk teose autoril on õigus anda luba oma teost vabalt kasutada seda kopeerides ja muutes ning millegi muu loomiseks. Litsentsid on tingimused, kus on kirjas, mida täpselt selle teosega teha võib. Teost muutes tuleb alati viidata autorile. (https://www.okia.ee/blog/2011/02/creative-commons-legaalsed-tasuta-materjalid-internetis/)

Litsents on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendavate materjalide jaoks. Kõik koopiad lähtematerjalist, isegi muudetud kujul, peavad olema sama litsentsi all.

(http://www.v-maarja.ee/~mm/OS/Avatud%20sisu%20ja%20avatud%20sisulitsents.pdf)

4) Õppetöös on oluline autoriõigust silmas pidada, et vältida nii õpetaja kui ka õpilaste poolt autoriõiguste rikkumisi, eriti seda, mis puudutab avalikke teoste kasutamist, sest seda tehakse väga tihti ja igapäevaselt. Samuti on oluline osata ise taodelda luba, et kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid.

5) Ilma autori nõusolekut küsimata ja tasu maksmata võin tema teoseid kasutada siis, kui need on avalikud teosed. Avalikud teosed on kõik ilma autoriõigusteta teosed ning samuti need teosed, mille autoriõiguse kehtivustähtaeg on lõppenud.

(http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/mis_on_avalik_teos_.html)

Samuti võin autorilt luba küsimata ta teoseid kasutada, kui teos on avatud sisulitsentsiga ning kui ma kasutan neid ainult teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise esmärkidel, kuid mitte näiteks ärilistel või muudel eesmärkidel, kus mängus on oma kasu.

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12957346?leiaKehtiv)

6) I kooliastmes selgitaksin lastele lihtsamalt, et igal tööl on oma autor, olgu selleks, siis joonistus, kirjatükk või pilt ning selgitaksin mõne hästi konkreetse ja lihtsa näite abil ja neile lähedase situatsiooni kaudu, mida on õige teha ja mida ei tohi teha ning mis siis võib juhtuda, kui valesti käitutakse. (Mari tegi maal pilti lehmast ja näitas Tiinale. Tiinal on vaja loodusõpetuse tunniks jutt lehmast ning ta mõtles, et väga hea oleks kasutada näiteks Mari tehtud pilti, et toetada oma koolitööd. Mida peab Tiina tegema? Samm 1, samm 2 jne..).

Minu loodud küsitlus on aadressil: 

https://docs.google.com/forms/d/136EM2lOI11utPxSmBGGu3YHa0UH2TXf3bfWzwtcSGBE/viewform?usp=send_form 

Üldiselt on Google vorm on väga hea võimalus igasuguse küsimustiku, uuringu, tagasiside ja palju muu koostamiseks ja läbi viimiseks. Õpetajal on google vormi kaudu võimalik läbi viia mõni test, iseseisev töö või hoopiski küsitlus mõne ürituse, päevakajalise teema, mõne sündmuse kohta ning seda vastata anonüümselt. See on kiire ja mugav viis, kuidas vastused kiiresti õpetajani jõuavad ilma, et peaks liigselt muretsema paberimajanduse pärast.  

Hinnang 30.09 läbi viidud praktikale

Kolmapäeval, 30.09 toimus meie teine praktika Tallinna Reaalkoolis. Hommikul saime teate, et klass, kelle ette pidime algselt minema, et tundi läbi viia, läheb matkale, kuid klassi õpetaja sai meile kiiresti korraldatud erakoolist 2. a klassi, kellele andsime planeeritud eesti keele tunni. Klass võttis meid juba vahetunnis väga soojalt vastu ning väga meeldiv oli nendega suhelda. Klassi ees olles tundsin ennast palju pingevabamalt ja enesekindlamalt, kui esimese praktika ajal. Õpilased olid väga abivalmis, aktiivsed ning tulid planeeritud tegevusega kiiresti kaasa. Tundsin, et asi sujus ning lastel oli huvitav. Tegime sissejuhatuse, panime lauad nii, kuidas vaja, tegime iga tuleva teema kohta näiteid ja kiirkordamise ning asusime tegevuste kallale. Lisaks ajaveebi postitatud tegevuskavale tegime Kristiga eelnevalt veelgi detailsema tunnikava iseendile, et enne tundi see reaalsemalt ette kujutada ja võimalikud probleemkohad ennetada. Kindlasti oli nii eelnevalt koostatud tegevusplaanist kui ka oma kavast kasu. Saan aru, kui tähtis on eesmärgi olemasolu ning selle teadvustamine ja õpilastele edasiandmine. Võin öelda, et tegevuste läbiviimine õnnestus, õpilased olid usinad kaasa tegema ning oli näha, et iga meeskond püüdis ja andis endast parima, et saada õppetöös olevast mängust maksimaalselt punkte. Tegevust aitasid läbi viia kindlasti õpilased ise, kes juba enne tunni algust rääkisid üle mõned punktid, kuidas neil mõned asjad käivad ning mida nad varem teinud on või ei ole. Kindlasti oli toeks nende klassijuhataja, kes meid kenasti vastu võttis ja klassile tutvustas ning hiljem ka tagasiside andis. Hea oli kuulda tagasisidet ka õpilastelt endalt- mõned õpilased tulid tänama toreda tunni eest, kuulsime ka, kuidas nad omavahel tänasest tunnist rääkisid. Õpilased on nõus seda iga aeg uuesti mängima. Kui tunni lõpus küsisin, mida nad täna juurde õppisid oli hea kuulda, et nad õppisid peale eestikeelealaste teadmiste ka palju just selle kohta, kuidas meeskonnas ühiselt töötada ja üksteist paremini kuulata. Arvan, et teisiti poleks me sisuliselt väga midagi teinud. Saime õpetajalt mõtteid, et antud mängu saaks ka teistmoodi teha, et õpilastel lihtsam oleks- printides küsimusi välja, kuhu nad paberil ise kirjutada ja kriipsutada saaksid. Õpetaja tõi välja ka ühe poisi, kes tunni ajal legomehega mängis, kuid kes meie silme alla sellega ei sattunud. Arvasin ise, et jälgisin kõiki, kuid nagu välja tuli võib siiski mõni asi kahe silma vahele jääda. Niisiis, oleks selle kohal saanud midagi teisiti teha- paremini õpilasi jälgida, poissi märgata ja teha nii, et ta kõrvaliste tegevustega rohkem ei tegeleks. Ilmselt saaks ka mängu lühemalt ja kokkuvõtvamalt teha, et mitte kogu tunni aega sinna sisse panna, kuid usun, et vahelduseks tavapärastele tundidele on lastele sellisel kujul õppetöö ideaalne.