Minu läbiviidud teemaüritus koosnes kahest osast- teematundidest
klassis ja külastuskäigust kolm päeva hiljem hambaarsti kabinetti.
Ürituseks vajalikud vahendid hankisin ise, lapsed
pidid kooli kaasa võtma vaid hambaharja, millega nad enam hambaid ei pese.
Viisin läbi teematunnid hammaste
tervise kohta (2x45minutit) 4.aprillil. Külaskäik hambaarsti kabinetti toimus
reedel, 7. aprillil. Eelnevas inimeseõpetusetunnis käsitlesime tervisega,
tervisliku eluviisi ja toitumisega seotud teemasid, mille lõpetuseks sobis väga
hästi hammaste tervise õppeüritus.
_____________________________________________________________________________
KAVA:
Mõtted/eeltegevused:
1)Kodutöö: lapsed võtavad kodust
kaasa ühe hambaharja, mida nad hammaste pesemiseks ei kasuta.
2) Teen ise valmis
plastiliinist hambaread (ülemise+alumise) PILT ALL (4 ees, 2 kihva, 3+3 taga)
3) Pisikesed peeglid,
millega suhu vaadata igale lauale (14)
4) Diplomid kõikidele
lastele
5) Suurele paberile (4
A3 kokku) joonistada hammas.
6) Printida ja välja
lõigata väikesed hambad lastele. (eraldi fail)
_____________________________________________________________________________
Tunni sisu:
Miks me seda jutukest kuulasime? (Sest räägime täna
hammastest)
Kes on Sööbik ja
Pisik?
Kus nad elavad?
Mida nad hambaga
tegid? (sõid augu sisse)
®
Mitu hammast on
inimesel suus? 32 (20 piimahammast)
® Jäävhambad on lõua sees peidus.
® Mida peame tegema, et ilusale tervele hambale ei tuleks
ühtegi auku?
® Kes on bakter?
Milline see välja näeb? (suurele joonisele
bakteri suurus)
Miks me neid oma silmaga ei näe?
Kui bakter on nii väike, siis kuidas ta saab hambasse augu
teha? (bakterid paljunevad, neid on hästi palju, nagu suur
sõjavägi)
Mis teevad bakterid tugevaks? Toit.
Mis toitu bakterid kõige rohkem armastavad? Magusat.
Mis juhtub, kui
bakter palju magusat sööb? (Bakterid lõhuvad magusa toidu ära ja teevad selle
üheks hapuks asjaks, nagu happeks suus. Hape ongi see, mis teeb hamba pehmeks
pealt. Kui hammas on pehmem, ronivad need veel sügavamale hamba sisse).
® Näiteid ilusatest ja auguga hammastest (pildid või tehtud
joonised)
magus lõhub toidu ära
ning teeb sellest ühe suure happ
® 4 asja, mida iga päev teha, et oma hambaid kaitsta:
Täidame ühiselt
paberitest hambaid, õpetaja täidab suurt plakatit, mis pärast klassi seinale
jääb: paneme kirja 4 olulisemat tegevust, et hammas terve hoida:
1)
vasak all: Tervislik toit (kirj. juurde SÖÖK, kui joonistavad enda hambale). Mis sööks see võiks olla? õun, porgand
2)
parem all: Vee
joomine (VESI)
3)
vasak ülal: PUHKUS (kell, aeg, padi- 3h vajavad puhata iga päev puhkust
söömisest; kui ei jaksa oodata, juua vett/tervislik snäkk)
4)
HAMBAPESU 2x2 (2x päevas 2 minutit) nt liivakella või muusikaga
·
Hambapastas on aine
nimega fluoriid. See peab olema pasta peal kirjas. Fluoriid teeb
hamba pealmise kihi tugevamaks.
·
Laste enda tehtud hammaste näitus
·
Aga mida teha, et
need meil kogu elu ilusad ja terved püsiksid? (tuleb pesta).
Kuidas tuleb hambaid pesta?
·
Annan igale lapsele plastiliinitükid, millest voolime
hambarea/väikese hambamudeli.
·
Lapsed võtavad kätte
kodust kaasa võetud hambaharja ja näitame kõik koos hamba mudeli peal, kuidas tuleb hambaid pesta ning
räägime kui kaua ja mitu korda tuleb neid päevas pesta (2min 2 korda päevas).
·
Räägime millised hambaharjad on olemas (erinevad
kõvaduse astmed, näitan näidiseid). Lasen näidised ringi käima ja palun lastel
mõelda, millise tugevuseastmega on nende kaasa võetud hambahari. Räägin,
milline neist oleks kõige parem neile.
·
Räägime ka hambapastast. Mis teeb ühest hambapastast hea hambapasta? Maitse? Värv? Näitan kahte hambapastat (üks hea, nt sensodyne,
ja teine halb, nt mingi laste nätsu maitseline pasta). Kumb neist on parem ja miks? (pastas peab olema fluoriid, mis katab
mikroaugukesed kinni).
·
Edasi räägime toitumisest. Kas toit ka kuidagi meie hambaid mõjutab? Kui jah,
siis kuidas? Tuleme ringi ja
hakkame ükshaaval „Peetrikesele” hammastele kasulikke toite sisse söötma.
Igaüks paneb Peetrile suhu seda, mida arvab õige olevat. Kui kõik on saanud
Peetrit „toita”, võtame ta lahti ja arutame kõik koos, mis seal tegelikult
peaks olema.
·
Läheme edasi
suhkrukellaga. Võtan kätte kellamudeli: „Jaanika sõi lõunat kell 11.30. Mis
kell võiks ta suhkrukella järgi jälle süüa?” ja teen nii paar korda läbi.
·
Seejärel moodustavad
lapsed grupid (~4 last grupis) ja moodustavad ise päevamenüü (alates
ärkamisest, kuni magamaminekuni). Arvestama peab suhkrukella ja hammastele
kasulikke toite (ka vee joomist!). Kui menüü on valmis, tutvustavad grupid oma
tööd teistele.
Aga mida tuleb teha,
kui hambasse tuleb ikkagi auk? (hambaarsti juurde minna)
Kas hambaarsti juurde
võib ainult hambavalu ja -auguga minna? (ei)
Mille pärast võiks
hambaarsti veel külastada? (et hambaid kontrollida)
Kui tihti peaks
hambaarsti juures käima? (kord aastas)
Kas keegi teist
hambaarsti kardab ka? Miks? (tänapäeval ei pea hambaarsti kartma. Seal võib isegi
lõbus olla. Me läheme ka peagi hambaarsti juurde ja seal tutvustab hambaarst
teile, mis tööd ta teeb ja miks ei peaks teda kartma.
Tunni lõpus lahendavad lapsed teadmisi kinnistava ristsõna (või
teeme kahooti mängu) ja panevad kirja küsimusi hambaarsti jaoks.
Töölehe täitmine.
Enne minekut: kuidas peab liikluses käituma ja kuidas oleks
hambaarsti juures viisakas käituda.
