Sunday, December 13, 2015

Hinnang 09.12 läbi viidud praktikale

09. detsembril oli projektipäev, kus õpilaste tund tehti lõbusamaks tehes erinevaid katseid.
Tegevust planeerisin, kavandasin ja viisin läbi üksi. Tegevuse planeerimine võttis rohkem aega, kui ma arvasin, et võtab- tuli läbi mõelda, mida ja mis järjekorras teha ning samuti oli vaja mõelda, mida juba lapsed teavad ning kuidas koostada töölehti ja selgitusi- nii, et teise klassi laps nendest aru saaks. Algul olin päris paanikas, sest ei leidnud oma varasemalt ettevalmistatud materjale ja katseid üles, kuid kui lõpuks leidsin, olin jälle rahulikum ning sain hakata planeerima ülesandeid. Tund, mida ma ise vaatlesin seoses katsetega, oli tehtud viiendale klassile ning mõtlesin, et nendele selgitatud teoreetiline pool pole päris sobilik teisele klassile ning tundus keeruline, kuidas ma erinevaid nähtuste põhjuseid õpilastele selgitan. Tundsin ise, et ma ei pruugi teema kohta piisavalt palju teada ning võin selgitustega hätta jääda. Arvasin, et tegevused võivad kauem aega võtta, kui on ette nähtud, kuid tegelikult võtsid nad hoopis oodatust vähem aega. 
Tund algas hästi ning lapsed olid väga huvitatud teemast. Arutlesime vee teemal ning lapsed olid aktiivsed rääkijad ja kuulajad. Arutluse osa sai üsna ruttu läbi- oli aeg esimeseks väiksemaks eksperimendiks, mida õpetaja eelnevalt soovitas läbi viia. Eksperimendi läbiviimisel oli hetki, kus ma ei osanud piisavalt reageerida ja õpilastega rääkida. Närv oli sees, ilmselt sellest, et klassis istus nende enda õpetaja, kes mind koguaeg jälgis. 
Peale esimest eksperimenti toimus järgmine arutelu ning tegin katse.. mis välja ei tulnud. Ilmselt ei teinud seda korralikult läbi, olin kannatamatu ja tahtsin edasi minna, kartes et ei jõua tunnis kõike ära teha. Seletasin katse ära ja ütlesin lastele, et mõnikord ei tulegi kõik katsed välja ja läksin tegevustega edasi. Vaatlev õpetaja see- eest tuli aga järgmise tegevuse ajal katseklaaside juurde ning segas rahulikult vajalikud asjad läbi(mida oleksin võinud ju ise ka teha) ning siis tuligi katse välja. Oli vaja varuda lihtsalt natuke kannatust ja rahu. 
Pärast seda toimus jällegi väike arutelu, millele järgnes väike demonstratiivne mäng. Mängu läbi viies tundsin kogu aeg, et hästi kiire on ja tuleb ruttu ära teha. Oleksin võinud vahepeal sisse ja välja hingata, mitte nii palju närveldada ning rahulikult mäng koos selgitustega läbi viia. Lastel oli põnev küll ja ega nad tegelikult aru ei saanud, et ma kuidagi õhinas või närvis olin. Lihtsalt ise tundsin, et oleks saanud seda veel paremini korraldada. Üldiselt usun, et lasteni jõudis vajalik info kohale ning seda lõbusal ja huvitaval viisil. 
Nüüd oli aeg lastel ise katseid läbi viia ja seda gruppides. Algul oli liigset sagimist, kuid siis hakkas kõik sujuma ja lastel oli põnev katsetada ja uurida, mis saab. 
Viimasena tegin ise tahvli ees ka kihiliste vedelike katset ja seletasin teooriat. Tegevuste vahel täitsime õpilastega ka töölehti, mis olin iga tegevuse jaoks enne valmis teinud. 
Kuna aega jäi ülegi, siis tegin ka laavalambi ning kuna teadsin, et lapsed on seda varasemalt juba teinud, siis lasin neil endal mulle öelda, mida ma tegema pean, kuskile kallama pean ning seletada põhjus, miks nii juhtus. 
Lõpus oli aga vaatlev õpetaja see, kes tegi lastega n-ö tagasiside ringi- mida nad õppisid, kuidas said targemaks, mida tegid, kuidas läks jne. 
Üldiselt aga tulid tegevused välja ja õpilase seisu kohalt oli üks huvitav, õnnestunud päev ning kindlasti said nad antud teemal targemaks- eriti kuuldes tunni lõpus tehtud tagasisidet. Ilmselt mõtlen ise liiga üle ja kritiseerin ennast liialt, kuid teades, et varasemalt olen klassi ees üsnagi enesekindlalt tegutsenud, siis see kord tundsin mingisugust hirmu ja oleksin võinud tegevusi palju paremini ja efektiivsemalt läbi viia ning asju selgitada. Mõnikord said sõnad otsa ning juhtuski see, mida kartsin- ei osanud reageerida õpilase küsimusele nii nagu oleks võinud. 
Projekti kava toetas kindlasti tegevuste läbi viimist, kuid kuna mul olid kõiksugu kavad ja paberid kaasas, siis ei usaldanud ma iseennast enam nii palju ja hakkasin liigselt paberitele toetuma ja sõrmega järge ajama. 
Koostöö paarilisega sujus hästi. Kristi oli väga tubli ning saime esimesed praktikakorrad väga hästi asjad tehtud. Viimastel praktikatel aga Kristiga kahjuks kuidagi ühendust ei saanud ning pidin need üksi läbi viima. 
Koostöö praktikaõpetajaga sujus väga hästi. Mõnikord saatsin tegevuste kavad liiga hilja, kuid õpetaja vastas meilidele isegi nädalavahetustel ja õhtustel kelladel, kuigi see tema töökohustuste hulka absoluutselt ei kuulu ning ma ei peaks üldse ootama, et nii hilja keegi mulle vastab. Õpetaja oli väga tore ja positiivne, kindlasti julgustav ja toetav. Õpetaja andis häid ideid ja toetas meid nii, kuidas võimalik. Oli näha, et õpetaja oli klassis tähtsal kohal ning teda vaadeldes sai juurde uusi mõtteid ja nippe. Õppisin väga palju juurde ning tean, mida teha järgmine kord teisiti. Samuti oli klass väga tore, õpilased aktiivsed, abivalmid, viisakad ja sõnakuulekad. 

Hinnang 09.12 läbi viidud praktikale ( õpetaja Margit Luts)

KIRJUTAS ÕPETAJA MARGIT LUTS:

Hommik algas sissemagamisega. Pidin kindlasti koolis olema tavalisel ajal e vähemalt 20 min enne tundide algust, sest 2 hommikust tundi sisustab Carina, tulevane noor õpetaja. 
Teemaks projektipäev ja sisuks erinevad katsed veega. Mina kiirustasin, sest tal oli soov pingid ümber paigutada ning lubasin tuua elektrilise veekannu. Juba teel märkasin, et olin unustanud koju kooliparkla puldi, käekella, mobiiltelefoni … Klassis aga avastasin, et veekann on kaasas, kuid juhe, millega see vooluvõrku ühendada …

Klassi sisenesin minut enne tunni algust ning klassis valitses kardetud kaose asemel tunni alguse rahulik meeleolu: pingid olid paigutatud rühmadesse nii, et klassi keskel oli vaba ruum, õpilased olid leidnud uued istekohad ja mõni hilisem saabuja otsis veel vaba pinki. Klassi ees toimetas enesekindel noor õpetaja, kellel olid vahendid õpetaja lauale valmis pandud. Mind nähes lahkus ruumist küll pool tema enesekindlusest, kuid kuna mina veel sahmisin, et töötav keedukann hankida, algas projektipäev ilma minuta.

Huvitav, kas toimuva eesmärgid said nimetatud? Küllap said, sest saadetud konspektis oli see kirjas. Tahvlil seisis suurelt H2O ja selgitati parasjagu lapsepäraselt vee koostist. Väga hea! Seda ei pea 2. klassi õpilased küll teadma, kuid ehk jääb mõnele meelde – tulevikus läheb ju vaja. 

Oh õudust! - katsetamist alustati minu soovitatud eksperimendiga –  soovitasin seda teha ju siis, kui aega üle peaks jääma – konspekti järgi jäi mul mulje, et aega jääb üle.  Kuidas ta mu soovitust küll käsuna võttis? Kumb on parem ja kasulikum, kas pudeli- või kraanivesi? Igal pool ei või kraanivett enne keetmata juua, kuid meil võib. Oleks võinud olla väike arutelu enne, kui katsejänesed ukse taha saadeti. Edasi kulges eksperiment juba ladusalt, 2 õpilast suutsid maitsmise tulemusena teha kindlaks, kumb on kraanivesi, ka põhjused olid põnevad: kraanivesi tundus kuivema maitsega ja poevesi tundus värskem, ka oli kraanivee maitse tuttav, sest seda on maitsja enne koolis joonud. 

Seejärel arutleti vee olekute üle. Tore! Lapsed meenutasid eelmisel aastal õpitut ja suutsid täitsa arukalt vestluses osaleda. Järgnes katse vee tihedusest: soolasesse ja tavalisse vette pandi muna. Lapsed ennustasid, mis nendega juhtub. Arvamusi oli erinevaid, kuid keegi teadis, et soolases vees tõuseb muna pinnale. Katse kukkus läbi, vaatamata soola mõningasele lahustumisele vajusid mõlemad munad põhja. Kuid aja möödudes sool lahustus ja 30 min pärast oli muna juba pinnale kerkinud. Miks? Sest soolane vesi on tihedam.

Seejärel mängiti mängu, kus kasuks tulidki teadmised vee kolme oleku kohta. Klassi põrandale tekkis 2 paeltest üksteise sees olevat ringi ning ühe rühma lapsed pidid seisma kõik sinna keskele. Maas olid sildid: jää, vesi, aur. Õpilased kujutasid endast molekule ning said aru, et kui nad on jääkuubik, siis on molekulid tihedalt üksteise vastas, kui nad liiguvad välimisse ringi, siis on neil rohkem ruumi ja nad kujutavad endast vedelas olekus vett, kui aga nad astusid ringist välja, oli neist saanud gaas e veeaur. Seejärel näitas Carina neile erinevaid temperatuure ja lapsed liikusid õigele kohale, üsna pea taibati, et 100o C juures vesi hakkab keema ning aurustub, ja et miinuskraadide juures vesi jäätub. Koos täideti tööleht, korrati üle vee omadused.

Märkasin, et noor õpetaja on ka arenenud: töölehti jagasid korrapidajad ja ta ei hakanud rääkima enne, kui kõik õpilased kuulasid. Natuke keeruline oli veel tähtsale tähelepanu juhtimine – räägiti, kuid nagu möödaminnes.

Ja nüüd läks põnevaks! Iga rühm sai endale 5 topsi, 5 teelusikat, 5 silti erinevate ainete nimetustega (tärklis, suhkur, sool, õli, toiduvärv) ning sooja või külma vee. Esimene ring e soola lahustumise jälgimine läks üle kivide-kändude, sest igaüks sai soola kätte siis kui sai ja valas selle vette ka just siis kui ise heaks arvas, mõni ei saanudki aru, mida ta tegema peab ning järjele jõudmine võttis aega. Kuid siis haaras tulevane õpetaja  jälle ohjad enda kätte, likvideeris kaose ning järgnevad katsed, nende tulemused ja järeldused tehti ja vaadati koos üle. Võrreldes erinevate rühmade katsete tulemusi, olid õpilased töiselt lärmakad ja klassis valitses tõsine töömeeleolu. 

Kuigi Carina oli aeg-ajalt ebakindel, siis tuli see sellest, et hirm oli minu ees midagi valesti öelda. Hea, et korraks kuuma vee juures pöörati tähelepanu ka ohutusele – just eelmisel päeval käis kooli medõde meile esmaabist rääkimas ning lapsed teadsid, mida teha, kui peaks juhtuma õnnetus kuuma veega.

Kuna aega jäi, siis demonstreeris noor õpetaja lastele katset kihiliste vedelikega. Kuigi meie klassi tüdrukud on sarnast katset teadlaste ööl teinud, siis Carina lisas sinna veel ühe seibi, rosina ja maasika, millest üks vajus põhja ja kaks jäid kahe vedelikekihi vahele hõljuma. Eelnevalt kuuldule toetudes oskasid lapsed juba ise selgitada, miks nii juhtus. Viimane demonstratsioon kujutas endast laavalampi, kuna ka seda on õpilased varem teinud, siis lasi praktikant neil ennast juhendada, mida katseks vaja on ja kuidas seda teha, võttis nõuandeid kuulda ja sooritas katse. Järgnes selgitus, miks õli ja vesi „mullitama“ hakkasid. 

Tunni lõpul sai igaüks öelda, mida ta juba enne teadis, kuid mis nüüd taas meelde tuli, mida teada sai või mis üllatas. Reaalkooli 2.a klassi õpilastel oli väga põnev koolipäev ja nemad ei tea midagi sellest, et noor õpetaja pabistas või kartis midagi valesti öelda. Lastel kinnistusid õpitud teadmised, neil oli huvitav ja põnev, nad said uusi teadmisi ning tekkisid uued seosed. Carina on nende imetluse ja austuse oma kohusetunde ja põnevate lähenemisviisidega ausalt välja teeninud. Tore, et on noori inimesi, kel soov õpetajaks saada. 

Aitäh heade ja uute mõtete eest!

Rahulikku jõuluaega soovides

õp. Margit

Monday, December 7, 2015

Praktika 09.12- KATSED teemal "Vesi, vee olekud ja lahustumine"

Carina Veervald
Tegevuskava 09.12 katsetele
Viin 9. detsembril läbi Tallinna Reaalkoolis 2. klassiga katsed, mis hõlmavad teemat vesi, vee olekud ja lahustumine. Teema valisin sellepärast, et tegu on kõige olulisema ainega meie elus ning et lapsed saaksid selle kohta rohkem teada. Arvan, et see teema on lastele kõige lähedasem(valikus olevatest teemadest) ning tehes läbi antud katsed õpetavad need kindlasti palju uut ja kasulikku ning kinnistavad varasemalt õpitu. 
Katsete tegemiseks on aega 2x 45 minutit. Vajalikud IKT vahendid on arvuti, internet, projektor.
Projekti eesmärk on avardada laste teadmisi vee kohta (millist olulist rolli mängib vesi meie elus, vee lahustuvus, vee tihedus). Eesmärk on ka loodusõpetuse tund teha huvitavamaks just läbi põnevate katsete sidudes praktiline osa teooriaga. Oluline on ka selgitada üleüldiselt katse olemus ja ohutuslik pool- mida tuleb teha, mida ei tohi teha, miks ei tohi teha. Ohutus ja turvalisus katsete läbiviimisel on tagatud ning lastele korratakse vajalikud reeglid üle.
HÄÄLESTUS(10 min)- näitan ekraanil esitlust ning arutlen õpilastega erinevatel küsimustel:
·         Mis on vesi? Millest koosneb? Kus looduses leiab vett?
·         Kus veel vett leidub? Kui palju on inimeses vett?
·         Vesi ümbitseb meid kõikjal, kuulub kõikide organismide koostisesse. Täiskasvanud inimese kehas on 40 – 60 liitrit. (võrdlus nt. piimapakiga)
·         Vesi katab 70% kogu Maa pinnast.
·         Miks just vesi on kõige tähtsam?
TUNNI KÄIK(20min+10min-1.katse+30min-2.katse)
·         Veel on erinevad olekud- VEDEL(näide), TAHKE(näide), GAASILINE(näide)
·         Näitan, et vedelas olekus võtab vesi anuma kuju ja lisan, et tahkes olekus säilitab vesi anuma kuju.
Mäng, et selgitada teemat VEE TAHKE, VEDEL, GAASILINE OLEK- temperatuurid, vee muutumine jääst auruni. (Mõtlen enne tundi, kas ja kuidas seda võimalik on teha, sest klassis pole eriti ruumi- lauad/toolid tõstan enne klassi sobivalt ümber).
Märgin põrandale (kasutan mitmemeetrist nööri ja suuri silte) kaks ringi üksteise sisse nii, et neil on ühine keskpunkt. Kõige väiksem ring peab olema nii suur, et kõik (ilmselt mitte- siis mingi teatud arv) õpilased mahuvad seal sees üksteise kõrval tihedalt seisma. See on „jääkuubik“. Järgmine natuke suurem ring on „kauss“. Sellest ringist väljaspool on „keskkond“. Õpilased on Veeosakesed. Õpetaja ütleb kõigepealt, et vesi on tahkes olekus ning Veeosakesed liiguvad „jääkuubikusse“ kokku, hoiavad enda ümbert kinni ja lõdisevad. Seejärel hüüab õpetaja, et vesi on vedelas olekus ehk jää pannakse nüüd kaussi ning jää hakkab sulama. Nüüd liiguvad Veeosakesed kausis ringi ja vahetavad kohti. Enam ei lõdise. Viimaseks ütleb õpetaja „gaasiline“ – ehk vesi läheb keema ja Veeosakesed aurustavad kausist „keskkonda“. Sellel ajal võivad Veeosakesed mulksuda „Mulks!“ (veest tulevad välja hapnikumullid). Nüüd liiguvad nad kaootiliselt ja võivad kokku põrgata- selle tähistamiseks löövad Veeosakesed omavahel plaksu.
Lisaks võin mängu lõpus küsida, et mis temperatuuril vesi jäätub/jää sulab ja millal vesi keeb ning võin paari ringi teha nii, et ütlen temperatuuri ning õpilase ülesanne on õigesse olekusse muutuda (nt.-5° juures liiguvad jääkuubiku alasse).

·         Vee omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta. Vedelikus olekus võtab vesi anuma kuju.
Tihedus- vedelal olekul kõige suurem, jääl väiksem, gaasilisel veel väiksem.
Katse 1- AINE TIHEDUS

Katse tegemiseks on tarvis
·    2 muna
·    2 kaussi
·    sool
·    vesi


·    Panen mõlemasse kaussi võrdselt vett
·    Lisan esimesse kaussi 9 supilusikatäit soola
·    Asetan ühe muna soolasesse vette, teise tavalisse
·    Arutleme, mis juhtus

·        Soolases vees jääb muna hõljuma, sest see vesi on tihedam kui tavaline vesi. Muna ei suru oma raskusega nii palju vett enda alt välja.
  • SURNUMERI- maailma kõige soolasem veekogu. Suure soolsuse tõttu ei ela seal taimi ega loomi.
  • Selle katsega said teada põhjuse, miks pole võimalik surnumeres ära uppuda.

·         Viin läbi järgmise katse:

Katse 2- AINETE LAHUSTUVUS VEES

ü  Jagan lapsed ~5 liikmelisteks gruppideks.
ü  Räägin, mis hakkab toimuma ning jagan kätte töövahendid (topsid, keedusool, suhkur, toiduvärv, õli, tärklis, külm vesi, kuum vesi- keedukann- kas saan koolist või toon ise?) ning tuletan meelde ohutusnõuded (kuum vesi, aineid suhu mitte panna).
ü  Jagan kätte ka tabelid, kus on vaja märkida, kas ained lahustuvad, lahustuvad halvasti või ei lahustu üldse. Enne märkimist saavad lapsed teha ise ennustuse (hüpotees), millised ained kuidas lahustuvad.
ü  Tuletan meelde, et kõigil on grupis omad rollid- kes kirjutab, kes kallab aineid, kes kontrollib. Kõik jälgivad loomulikult katset ning vajadusel saab rolle vahetada.
ü  Tehakse katse- iga grupp saab lauale topsid ning jagatakse gruppide vahel ära- kes saab külma ning kes saab kuuma(!) vee. Õpilased hakkavad katsetama (õpetaja juhendamisel)- erinevatesse topsidesse hakatakse lisama erinevaid aineid (keedusool, suhkur, toiduvärv, õli, tärklis) ning vaadatakse koos, kuidas aine lahustub (vastav tulemus märgitakse tabelisse).
Erinevatel ainetel on erinevad omadused. Kui nad reageerivad veega, siis näeme, millised ained on vees hästi ja millised halvasti lahustuvad ning millised ained ei lahustu üldse.
ü  Seejärel võib ka tabeleid vahetada- kes mida arvas ja millised on tulemused erinevate gruppide vahel.




Katse 3- KIHILINE VEDELIK


Ma ei tea, kuidas ajaliselt jõuab, aga tahaksin ka mõnda lõbusamat katset läbi viia, midagi sellist:
(Kas siis koos erinevate objektidega, et näha, mis mille pinnale jääb või siis lihtsalt kallata ühte pudelisse õli, nõudepesuvedelikku, siirupid, vett toiduvärviga...)
























KOKKUVÕTTEKS(10 min)- võin teha eraldi lehe/võime ka lihtsalt rääkida (võin lisada juurde):
Vesi koosneb kahest elemendist- ................ ja .................. .
Jää hõljub vee peal/vajub põhja, sest jää on veest kergem/raskem.
Millisel temperatuuril vesi külmub?   ...°C                Sel juhul on vesi ............................ olekus.
Millisel temperatuuril vesi keeb?       ...°C                Sel juhul on vesi ............................ olekus.
Puhtal veel on maitse/ei ole maitset.

Mida lapsed uut täna õppisid? Milliseid küsimusi tekkis? Kuidas meeskonnatöö sujus? Mis kõige rohkem meeldis?

Iga üks ütleb ühe asja, mis tänasest meelde jäi. 

VAJALIKUD TÖÖVAHENDID:
·         MÄLUPULK (ESITLUS)
·         KATSE 1 (vee tihedus)-  2 MUNA, 2 KLAASI, MERESOOL (vesi)
·         MÄNG 1( vee olekud)- NÖÖRID, PABERID
·         KATSE 2- (vee lahustuvus)- TOPSID, LUSIKAD, KEEDUSOOL, SUHKUR, TOIDUVÄRV, ÕLI, TÄRKLIS, KÜLM VESI, KUUM VESI- KEEDUKANN, PABERID

·         KATSE 3 (kihiline vedelik)- SIRGE KLAAS, TOIDUÕLI, SIIRUP, TOIDUVÄRV, VEEKANN, ASJAKESED (vesi).