Hinnang 25.11 läbi viidud praktikale

Viisin 25. 11 Tallinna Reaalkoolis läbi loodusõpetuse tunni. Ülesandeks oli teha tegevuskava arvestades laste individuaalsusega. Kuna Reaalkoolis on lapsed üpriski sarnase tasemega, siis otsustasin, et teen kõigile ühesugused töölehed. Teemaks oli loomade elupaik, täitsime töölehti, arutasime üheskoos ning näitasin neile ka erinevaid pilte. 

Tund läks ladusalt, lapsed olid tublid ja kuulasid õpetajat. Tundsin koha peal ning ka õpetaja tõi hiljem välja, et kui ma tavaliselt olen väga enesekindel klassi ees, siis seekord peegeldus minust ebakindlust. Kartsin võib olla natuke seda, et äkki ma ei tea mõnede asjade kohta piisavalt ning jään lastele vastuse võlgu mõne koha pealt. Kui lapsel oli mõnes lüngas teine vastus, mida ma ise ei mõelnud sinna panna, siis jäin ka mõtlema, et kas tal võib ka õigus olla ning õpilasele vastates olingi ise ebakindel- kas tal on õigus või mitte. Vaatleva õpetaja sõnul oleksin pidanud ka julgemalt vastama "See on küll hea pakkumine, kuid mina mõtlesin selle küsimuse all hoopis ..... ". Kindlasti mängis oma rolli ka tervis, mis ei olnud kõige paremas korras- olin veel natuke nõrk ja väsinud.

Üldiselt, eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Arvasin, et liigume klassiga isegi aeglasema tempoga, kuid tuli välja, et saime päris ruttu töölehed tehtud ning oleks võinud, kas töölehtede täitmise vahele või lõppu planeerida mingisuguse harjutuse või virgutavama tegevuse juurde. Üldiselt arvan, et uus teema sai omandatud ning tunni lõpus tehtud kiires tagasiside ringis kuulsin, mida uut nad õppisid.

Praktika ülesanne 5 (praktika 25. novembril)

TEGEVUSKAVA:

Aine: loodusõpetus 2. klass

Tunni teema: Elupaik, metsas elavad loomad

Tegevuse eesmärk:

• Õpilane teab, et loomadel ja taimedel on erinevad elupaigad 
• Õpilane teab, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale
• Õpilane oskab nimetada erinevaid elukeskkondi
• Õpilane vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades
• Õpilane kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga
• Õpilane suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta

IKT vahendid: arvuti, projektor, internet

Tegevuse põhjendus:

Tegevuse viin läbi, et tutvustada lastele erinevaid elukeskkondi taimedel ja loomadel. Nende peamiste eluavaldustega tutvumine õpetab mõistma organismide ja elukeskkonna seoseid ning märkama elurikkust ja kohastumusi.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

• Kõigepealt jagan kätte eelmisel tunnil tehtud tunnikontrollid ja korjan ära kodutööd.
• õ lk 38-39, kordamine- millised on kehaosad ja mis on kehakate? Milline vahe neil on? Tegevus on selleks, et kinnistada eelnevalt õpitud osa. 
• Alustan tunni uue teemaga, kõigepealt jagan kätte töölehed, mida tunnis alustatakse ning kodus lõpetatakse, kui tunnis valmis ei jõua. (töölehed- ühesugused, sama tasemega)
• Vastame 1.-3. küsimustele ning räägime täpsemalt loomade elupaikadest- millised on elupaigad, millised tingimused on vajalikud looma eluks antud keskkonnas jne. (ning põgusalt ka taime elupaigast)
• Teeme ära tööraamat lk 40 harjutuse ning seejärel jätkame töölehega. 

TÖÖLEHT

LOODUSÕPETUS- ELUPAIK

2. KLASS

1. Kirjuta, milliseid loomade elupaike sa tead.

..…………………………………………………………………………………………….......…………………………………..................................................................................................

2. Kirjuta, millistest elupaikadest sa said teada klassikaaslastelt. 

..…………………………………………………………………………………………….......…………………………………................................................................................................

3. Loenda tingimused, mis on vajalikud looma eluks tema elukeskkonnas.

............................................................................................................................................................................................................................................................................................................4. Kellega on tegu?

-          Ta elab maa all. Ta kaevab ja uuristab koguaeg uusi käike õhustades sellega mulda. Ta on musta sametise karvaga imetaja.

 .....................................................................................................................................

-          Tema teeb pesa kuuseokste vahele, kuid võib elada ka puuõõnsustes. Hüpleb mööda oksi, kuid pole lind;  pruunikaspunast värvi, kuid pole rebane

......................................................................................................................................

-          Tema kasvab koduaedikus. Ta on vilets liikuja. „Lemmik tuba“ tema elupaigas on mudalomp.

.......................................................................................................................................

-          Ta on suur loom ning tema pesa on tehtud suure puu juurte alla. ...............................

-          Elab vees. Kaela pole. Nahk on kaetud soomuste ja limaga. Liikumiseks kasutab uimi. Muneb (ehk koeb) vette ja järglased arenevad vees.

................................................................................................................................

5. Kus elavad siilid?

a)      PÕHILISELT PUUDE OTSAS, MAAPINNALE TULEVAD AINULT VETT JOOMA

b)      SOODES JA RABADES

c)       METSADES, ROHU- JA HEINAMAADEL. VÄIKESTES LINNADES JA KÜLADES

6.   Mis on elupaigaks metssigadele?

a)      HEINAMAA JA KÕRB

b)      METSAS, MIS ON TIHTI VEEKOGUDE LÄHEDUSES JA MUJAL NIISKETES PAIKATES

c)       MERE ÄÄRES

7.  Miks jäävad kalad ja merikarbid maismaal hätta?

a)      SEST NEIL POLE JALGU

b)      SEST NAD EI SAA ÕHUS HINGATA

c)       SEST NENDE KARVKATE KUIVAB ÄRA

d)      SEST NEIL POLE SÜÜA

8. Tõmba ühesugused tähed maha ja järelejäänud tähtedest loe looma nimetus.

T K L E O T B I R K L E I A B S

……………………………………………………………………………………...............

9. Kuidas inimene kaitseb loodust, aitab säilitada elukeskkondi?

………………………………………………………………………………………................

………………………………………………………………………………………................

10.   Millist abi võid pakkuda sina?

……………………………………………………………………………………….................

…………………………………………………………………………………….....................

http://web.zone.ee/tiiasalm/loomad/

https://www.youtube.com/watch?v=yltlJEdSAHw 

Hinnang 04.11 läbi viidud praktikale

4. novembril viisin läbi matemaatikatunni 2. klassiga. Nagu varasemaltki öeldud, ka seekord oli tegevusplaani koostamisest väga kasu. Enne seda praktikat andsin ühes teises koolis eesti keele tundi kolmandale klassile. Teadsin küll teemat ning seda, et pean klassiga uue teema läbi võtma ja töövihikust ülesandeid lahendama, kuid siiski tundsin tol hetkel, et kuna ma otseselt midagi ette ei valmistanud ja läbi ei mõelnud, siis ei läinud just nii sujuvalt, kui oleks võinud. Olin küll välja otsinud ühe mängu learningapps-st, kuid konkreetset tunnitegevust ma ette ei kavandanud, mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab- koha peal vaatan. Ega midagi hullusti ei läinudki, kuid lihtsalt siin kohal sain võrdluseks tunni, millele eelnevalt tegevuskava ei koostanud. Mõistan rohkem selle tähtsust nüüd. Tundsin, et oleksin pidanud rohkem läbi mõtlema asjad ja arvestama ka näiteks sellega, kui palju miski tegevus võib aega võtta.
Seekord filmisime ka enda praktika videole. Tegevus üldiselt õnnestus. Kui tekkiski mõni "segadus", siis sain selle kiiresti lahendatud. Tegime klassiga grupitööd ning kuigi algul mulle tundus, et klass on liigselt lärmakas, siis sain aru, et see on ju normaalne, kui klass grupitöö ajal häälekam on, sest vaikuses on grupitööd võimatu teha. Kõik tegid tegelikult aktiivselt tööd kaasa- mida rohkem räägid/meeskonnaga arutad, seda parem. Hirmud, mis sellega seoses tekkisid, et ma ei oska klassi ohjeldada, kadusid. Tegelikult suutsin muul ajal klassi ennast kuulama panna ja vajadusel vaigistada. Grupitööd klassile meeldis teha ning nad tulid sellega väga hästi toime. Kuna neil oli võimalus endale ise plusse/miinuseid panna, siis olid nad eriti elevil ja tahtsid iga hinna eest kõik vastused õigesti vastata. Tegevus oli õpilastele jällegi vaheldusrikas ja teistsugune ning klassi õpetaja oli tegevusega rahul.

Gruppide moodustamisel oleksin võinud algul paremini selgitada, et need, kes on enda kolmiku leidnud, peavad istuma, et rohkem klassi selgust ja vähem sebimist oleks. Natuke keerulisem oli gruppide tegemine küll, kuid kui sain aru, et nad vajavad natuke abi, tegelesin sellega kohe, juhendasin õpilasi ning saimegi koos grupid tehtud. Seda pani ka vaatlev õpetaja tähele ning tõi pärast välja, et see oli hea, et ma kohe segadust märkasin ja ohjad haarasin. Samuti tõi vaatleja positiivseks küljeks selle, et ma tundsin kohe ära, kui õpilased aru ei saa päris hästi ning koheselt reageerisin ja vastavad näited tahvlile tõin. Lisaks oli positiivne see, et kuigi mul ühe slaidi peal oli valesti kirjutatud, siis tulin sellest olukorrast hästi välja, kasutades õpilast esipingis, kes õpetajat parandas.
Tegevuste läbiviimist toetas kindlasti klassiõpetaja Margit Luts, kes julgustas, suunas, andis häid näpunäiteid ning tagasisidet peale praktilist tegevust.
Üldiselt arvan, et peaksin enne praktikat vähem muretsema ja üle mõtlema ning kindlasti igasugused hirmud peast unustama, sest tegelikult saan ma väga hästi hakkama.

Praktika ülesanne 4 (praktika 4. novembril)

TEGEVUSKAVA:

Aine: matemaatika 2. klass

Tunni teema: Täht arvu tähisena; ühelised, kümnelised, sajalised

Tegevuse eesmärk:

• õpilane leiab tähe arvväärtuse proovimise teel
• õpilane oskab nimetada kahe- ja kolmekohalise arvu järke (ühelised, kümnelised, sajalised)
• õpilane mõistab, et lahutamine on liitmise pöördtehe

IKT vahendid: arvuti, projektor, internet

Tegevuse põhjendus:

Tegevuse viin läbi, et kontrollida laste seniseid teadmisi viimati õpitud teemadel. Tegevus aitab lastel arendada oma oskust meeskonnastöös aktiivne olla, samuti arendab kuulamisoskust.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Kõigepealt moodustame kolmeliikmelised grupid. Gruppide moodustamine käib järgnevalt:

1) Iga õpilane saab endale kaardi, kus peal on kirjas üks tehe (nt. 15-f=7, f=____)

2) Kaardi taga on kirjas üks kolmest sõnast: üheline/kümneline/sajaline.

3) Lahendades kaardil oleva tehte saavad õpilased mingi vastuse (nt. 8)

4) Nüüd on õpilase ülesandeks leida endale kaks tiimiliiget, kusjuures ühel neist peab olema kaardi taga kirjas kümneline ning teisel sajaline. (Lõpuks tulevad kolmeliikmelised tiimid, kus on esindatud üheline, kümneline, sajaline). (Nt. õpilane, kes sai vastuseks 8 leidis endale liikme, kelle vastus oli 6 ja kaardil kirjas kümneline ning liikme, kelle vastus oli 9 ja kaardil kirjas sajaline.)

Nüüd, kui grupid on moodustunud, saab iga grupp ühe lehe, kuhu kirjutavad järgnevale kaheksale küsimusele vastused. Lisaks annab õigesti paberile kirjutatud arv, mis liikmete numbritest kokku tuli punkti.

Näitan ekraanile ükshaaval küsimused 1-8 ning peale igat küsimust lasen kohe kõva häälega õige vastuse ette öelda ning lasen neil endil punase värviga plussi panna või vastuse ära parandada. 

1)      Selles arvus on 4 kümnelist ja 9 ühelist. (49)

2)      Vali arv, milles ei ole ühtegi kümnelist. 15 62 3 127 10  (3)

3)      7-p= 3
p=________
p=________

4)      Selles arvus ei ole ühtegi ühelist. 11 70 54 (70)

5)      2+d= 19
d=________
d=________

6)      Selles arvus on sama palju kümnelisi, kui ühelisi. 33 25 98 (33)

7)      29-k= 18

k=________

k=________

8)      NUPUTA: Kui Toomas seisis kaalul ühel jalal, näitas kaal 3 kümnelist ja 2 ühelist ehk ... kilogrammi.

Kui palju näitas kaal, kui Toomas ka teise jala kaalule pani? (32)

Mõtted:

1)      Uurin enne tundi, palju on lapsi klassis. 

2)      Kas toolid enne laudade juurde seada? (3 tooli ühe laua taga)