Iseseisev töö II- Brauseripõhise keskkonna analüüs

Carina Veervald ja Kristi Johanna Vahter

Analüüsides veebikeskkonda http://game-game.ee/forchildren/ leiame, et antud keskkonnas on negatiivseid aspekte palju rohkem, kui positiivseid.

Sellel veebilehel pole sihtrühm konkreetselt välja toodud. Ilmselgelt on tegu lastele mõeldud mängudega, kuid täpset vanust pole määratud. Kõige rohkem paistab silma see, et leheküljel on kõik kirjeldused väga vigaselt kirjutatud. Eeldame, et need tõlked on kopeeritud otse Google Translatest. Paljud pealkirjad ja kirjeldused sisaldavad ingliskeelseid sõnu ning kogu tekst on väga segane ja arusaamatu. Sama moodi on juhised, mis on ilmselt mõetud lastevanematele väga segaselt ja halvasti kirjutatud. Proovides mängida mõnda mängu selles keskkonnas leiame, et need mängud ei ole absoluutselt arendavad. Mängude esitlemisega väga vaeva pole nähtud- kõik mängud on piltidena järjest ritta pandud. Eraldi väga atraktiivseks seda lehte pidada ei saa. Mängud ise aga tunduvad olevat kõrge kvaliteediga. Otsides lehe loojat, mõne mängu autorit või teavet mõne autori kohta, me seda ei leidnud. Samuti ei leidnud me ühtegi kontakti, kuid võib- olla me ise ei osanud õigeid kohti üles leida. Ainuke asi, mis lehel oli olemas, oli tagasiside võimalus- mis omakorda on positiivne. Me ei oska öelda, kas autoriõigusi mingis vallas on rikutud või mitte, sest ühtegi nime me kuskil ei näinud. Üldiselt on mängud jaotatud kategooriate vahel ära ning kasutajatel on raske lehel ära eksida.  URL on väga lihtne ja lihtsalt kätte saadav. Kui kirjutada aadress vigadega või Google otsingusse, siis kahjulike lehtedeni ei jõua, kuid võib viia üpriski sarnasele internetilehele sarnaste mängudega. Võiks öelda, et antud mängud on teatud mõttes lastele kahjulikud- teatud mängud (nagu nt sõjateemalised jm “poiste teemade” all olevad mängud) on väga vägivaldse sisuga ja mõjutavad lapsi halvemuse poole. Lapsi antud keskkonnas ei suunata muudele sobimatu sisuga lehtedele, kuid arvame, et näiteks reklaamid, mis mängude ümber on, pole sobilikud. Esimest korda antud lehte külastades oli üle poole ekraani poolpaljas naine- tegu oli pesureklaamiga ning leiame, et lastelehel sellised reklaamid ei peaks aset leidma. Arvame, et privaatsusreegleid see leht jälgib, sest eraldi ühtegi kasutajat mängimiseks tegema ei pea ning isiklikke andmeid ei küsita ega koguta. Eraldi teavet privaatsuspoliitika kohta me ei näe.

Üldiselt ei soovitaks me seda lehte mitte ühelegi inimesele. Interneti avarustes on võimalik leida kordades paremaid keskkondi, mis toetavad lapse arengut ja on harivad.

Analüüsides veebikeskkonda www.rahamaa.ee leiame, et antud keskkonna sihtrühmaks on lapsed, täpsemalt noored õpilased. Veebileht on tehtud väga kasutajasõbralikult. Keskkonnal on olemas mängujuht, kes seletab kõike vajalikku. Ühtegi käiku ei saa teha ilma, et mängujuht ei seletaks täpselt üle, kuidas asi käib. Alati on võimalus üle kuulata juhised ning vahepeal soovitab mängujuht ka abi küsida lapsevanemalt, kui ise hakkama ei saa. Lapsevanemale on kättesaadav eraldi info selle kohta, mida kujutab endast rahamaa mäng. Mängu disain on mugav ning sisu on huvitav ja arusaadav lastele. Keskkond pakub mitmeid harivaid võimalusi, kuidas aega veeta. Selle mänguga on võimalik lapsel saavutada parem arusaamine sellest, kuidas raha teenimine käib, kuidas seada järjekorda rahaasjad ning kuidas säästa asjade jaoks, mida nad tegelikult soovivad. Samuti õpivad nad lähemalt tundma erinevaid ameteid, alustades talutöödest lõpetades postitädi töödega. Lapsed saavad tänu mängule aru, et raha teenimine ei käi nii lihtsalt. Peale matemaatika lõimib mäng endasse ka näiteks ajalugu- lapsed saavad kogutud raha eest reisida „ajast tagasi“ ning tutvuda erinevate ajalooliste kohtadega. Oleme juba varasemalt mõelnud, et üheks suuremaks puuduseks meie haridussüsteemis on see, et lastele ei õpetata rahadega ringi käima. Lastel on selles mängus aga hea võimalus olla kui raamatupidaja-asjataja ühes perekonnas- talle antakse võimalus luua kõigepealt pere ning siis tegeleda pere finantsilise poolega. Lapsele näidatakse, et kui ostetakse auto ja maja ning kui omatakse veel lapsi ja lisaks lemmikloomi, kulub sellele kõigele igakuuselt väga palju raha. Lastel on võimalik analüüsida, kuidas perel läheb uurides koos mängujuhiga pere väljaminekuid ja järgmise kuu kindlaid sissetulekuid. Lastele selgitatakse iga samm konkreetselt ära ning nii õpitakse juba varakult rahaga ringi käima ning mõistetakse, kuidas rahaga toimetamine käib, kuhu see läheb ning kuidas on võimalik toime tulla ja näiteks säästa, et meelepäraseid asju endale lubada. Lisaks esitatakse lastele erinevaid harivaid küsimusi kogu maailma kohta. Õpitakse ka lahendama mängus ilmnevaid probleeme, mis sarnanevad igapäevaelus olevatele küsimustele ning laps õpib neid lahendama- näiteks, mida tuleb teha, kui printer on katki läinud, külma ilma puhul on jäätunud torudes vesi või millise kaabeltelevisiooni pakett oleks kõige mõistlikum osta. Mängul on ka palju muid huvitavaid lisasid ja saladusi, lapsel ei hakka kunagi sellel lehel igav.

Keskkonna visuaalne pool on ääretult hea. Keelekasutus on keskkonnas hea, tekst on ilma kirjavigadeta ning lauseehitus on loogiline ja arusaadav. Keskkonnas liikuda on üpris kerge, alati on võimalus tagasi minna ning eksida ära on suhteliselt võimatu. URL on veebikeskkonnal lihtne ja kättesaadav. Kui kirjutada aadress Google otsingusse kirjavigadega, siis võib sattuda laenu pakkuvatele lehtedele, kus lastel sugugi kasulik olla ei ole. Veebikeskkond on kättesaadav ka Ipadis ja Iphone`is. Sisu ja teenused on kättesaadavad ka kuulmiserivajadusega lastele. Kõik selgitused ja juhised on olemas ka eraldi trükitud versioonis. Veebikeskkond ei sisalda lastele ebasobivaid materjale. Kergesti on kättesaadav info veebikeskkonna teenusepakkuja kohapealt. Loojate nimed on kõik kättesaadavad keskkonna lisainfo juures. Keskkonna sisu on asjakohane ning ei rikuta kolmandate isikute autoriõigusi. Keskkonnas jälgitakse privaatsusreegleid, ei toimu kontaktandmete kogumist. Kõik isiklik info on privaatne. Keskkonda registreerimisel soovitatakse kasutada vanemate abi, kui tekib raskusi. Keskkond on täiesti reklaamivaba.

Üldiselt soovitaksime keskkonda kõikidele lastele, kes tahaksid rohkem teada saada raha olemuse ja tähtsuse kohta. Tegemist on äärmiselt põneva ning hariva mänguga.

Veebikeskkonnad erinevad omavahel kõige rohkem selle poolest, et teise mängu puhul on tegu väga hariva ja korralikult välja mõeldud mänguga, millel on tohutult positiivseid aspekte, kuid esimese veebilehe puhul ütleks, et positiivseid aspekte on väga raske leida ning arendavad need mängud seal keskkonnas ei ole. Erinevus seisneb ka selles, et ühes keskkonnas on koos tohutult palju erineva sisuga mänge ning teises keskkonnas on üks suur, kuid sisukas ja mitmekülgne mäng. Esimeses keskkonnas on palju reklaame, kuid teises pole ühtegi. Teine keskkond on väga kvaliteetne.

Keskkonnad sarnanevad selle poolest, et mõlemad on suunatud lastele. Mõlemas keskkonnas on mängudes hea graafika.

POSCON - "positive online content" - "positiivne veebisisu".
POSCON veebi kriteeriumite põhimõte on muuta laste jaoks interneti kasutamine võimalikult turvaliseks. Oluline on, et lapsed saavad kergesti ja ohutult nautida Interneti ja mobiiliseadmeid.
POSCON aitab selgitada välja, kas tegemist on laste jaoks turvalise lehega.
POSCONi kriteeriume saavad hariduses kasutada õpetajad ja lapsevanemad. Sellega saab kindlaks teha, kas vastav keskkond on sobilik lastele endi harimiseks.

Praktika ülesanne 2 (praktika 30. septembril)

Ülesanne- planeerida  veebipõhistel keskkondadel põhinev õppetegevus lähtuvalt võimalikest õppemeetoditest ning tunni teemast ja eesmärkidest.

TEGEVUSKAVA: 

Aine: eesti keel 2. klass

Tunni teema: täishäälikuühend, täishääliku pikkus, lauselõpumärk

Tegevuse eesmärk:

• õpilane teab peast tähestikku
• õpilane eristab täishääliku pikkusi
• õpilane oskab lõpetada lause punkti, küsi- või hüüumärgiga
• õpilane eristab täishäälikuühendit
• õpilane oskab panna sõnad/ nimed tähestilikulisse järjekorda

Tegevuse põhjendus:
 Tegevuse viime läbi, et korrata ja kinnistada värsket õpitut. Selline mäng hoiab lapsed aktiivsena, paneb nad kõiki mõtlema ning hoiab ka väikest võistlustahet- mängus on ju ometi punktid ja keegi peab ju võitma. Läbi sellise tegevuse õpivad lapsed endalegi aimamatult. Ilmselt on mõni laps seda mängu ka varem televiisorist näinud ning nüüd on neil põnev võimalus ise kaasa teha ning samal ajal õppida ja korrata vastavaid teemasid. 

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 
Viiksime Kristiga kolmapäeval, 30. septembril eesti keele tunni keskel läbi "Kuldvillaku":
https://jeopardylabs.com/play/2klassi-kuldvillak2 .
Jätaksime sealt esimese tulba vahele ning mängiksime mängu ülejäänud tabeliga.
Kuldvillaku teemad on: 
1) PIKK VÕI LÜHIKE TÄISHÄÄLIK
2) LAUSELÕPUMÄRK
3) TÄISHÄÄLIKUÜHEND
4) NIMED TÄHESTILIKULISES JÄRJEKORRAS
Iga teema kohta on viis küsimust. Jagaksime klassi neljaks tiimiks ning iga tiim peab võimalikult ruttu vastama antud küsimusele. Muidugi selgitaksime vajadusel, miks vastus on selline.  

Küsimused:
-Kas võib jällegi liiga pikaks osutuda?
-Kas meil on aega, et määrata igale tiimiliikmele oma ülesanne (nt. keegi, kes tõstab pliiatsi üles, kui meeskond on valmis, keegi, kes kirjutab, keegi, kes loeb vastuse kõva häälega ette, keegi, kes valib teema jne)
-Kas nad oskavad tiimis töötada?
-Kas on mõttekas aja säästmiseks teha nii, et ei lasegi neil vastuseid ette lugeda, vaid keegi toob ruttu paberid ära ja siis vaatame, kellel õigesti, kellel mitte või hoopis korjame ise?

Hinnang 16.09 läbi viidud praktikale

Viisime Kristiga 16.septembril läbi oma esimese praktika. Leppisime õpetajaga kokku, et viime alguses läbi esimese häälestusharjutuse ning hiljem peale õpetaja tegevust veel teisegi harjutuse. Mõtlesime ka, et kui aega jätkub, saame läbi viia kolmanda ülesande interaktiivsel tahvlil. 

Esimene häälestusharjutus nägi välja selline, et näitasime slaididel 20ne piires liitmis- ja lahutamistehteid, mille arvulised vastused võrdusid mõne tähega ning klass pidi ühiselt teada saama, mis on peidus tahvlil olevas "salakirjas". Saatsime ka ringi käima palli- see, kes palli käes hoiab, vastab. Lapsed tulid ilusti mänguga kaasa, kuid mingi hetk tundus, et mäng oli nende jaoks liiga lihtne ja võis kiskuda igavaks. Võib- olla on õigem leida häälestuseks selline tegevus, mis hõlmab korraga rohkem õpilasi- nii ei pea ühed ootama kuni teised vastavad. Teisiti oleks saanud sarnast tegevust läbi viia nii, et selle asemel, et õpilased järjest üksteisele palli edasi annavad, viskavad nad selle vahepeal tagasi õpetajale, kes valib ise järgmise vastaja ükskõik, millisest klassi otsast. Nii ei saa õpilased kunagi kindlad olla, et neid enam ei küsita ja nende kord on läbi ning peavad jääma ülesande lõpuni aktiivseks ja osavõtlikuks, kõik tehted kaasa arvutama. Õpetaja arvas, et oleksime samuti pidanud näiteks õpilasi rohkem n-ö vastusesse kahtlema panema, et nad ikka vastused üle mõtleks. 

Plaanisime tunni keskosas viia läbi viis tekstülesannet, mis olid interaktiivsel tahvlil, kus õpilased said käia vajalikke arve alla joonimas. Kuna õpetaja eelnevast tagasisidest saime aru, et viis on liiga palju neile, otsustasime piirduda kolme tekstülesandega. Olles praktikal mõistsime, et igasugused tegevused võtavad oodatust palju kauem aega, niisiis jäi isegi kolm paljuks. Jõudsime ära teha viiest ettevalmistatud ülesandest kaks. Saime aru, et meil kui õpetajatel on vaja tähelepanu pöörata palju rohkematele aspektidele, kui me enne arvatagi võisime. Tagantjärele mõeldes tunduvad need punktid küll vägagi loogilised, kuid ise siiski klassi ees olles osade asjade peale ei tulnud. Eeldasime, et kuna õpilased arvutada oskavad, lähevad ülesanded kiiremini. Tegelikkuses on vaja õpetajal pidevalt rõhutada näiteks seda, et mitmendale reale käib pealkiri, mitme ruudu sisse peab üks number minema ja kust kohast algab uus lause. Oluline on käia ka pidevalt klassis ringi, kontrollida, et õpilased juba algusest peale õigesti kirjutaksid ning vajadusel kohe veale suunata, et tulevikus enam sarnaseid vigu ei tehtaks. Järgmine kord teame, et ei tasu kuskile kiirustada, vaid kõik korralikult omas tempos läbi viia. Kolmanda harjutuse jaoks meil aega üldse ei jätkunud. 

Üldiselt oli eelnevalt koostatud tegevusplaanis kasu, kuid pidime seda mingil määral muutma. Tegevuste läbiviimine üldjuhul õnnestus. Kuigi endal oli kramp ikka sees ja osaliselt võisin näha natuke kohmakas (vähemalt ise tundsin nii), siis arvan, et ega õpilased ise sellest väga aru ei saanud. 

Teist tegevust tehes toetas kõrvalt ka klassi õpetaja, kes vahepeal tuletas meelde õpilastele vajalikud asjad. 

Järgmine kord üritan olla veelgi asjalikum, tegevused läbi mõelda ning rohkem julgemalt suhelda õpilastega, neid ennast rohkem kiita ning sama moodi ka vajadusel korrale kutsuma. 

Praktika ülesanne 1 (praktika 16. septembril)

Carina Veervald ja Kristi Johanna Vahter

Tegevuskava:
Aine: Matemaatika 2. klass
Tunni teema: Liitmine ja lahutamine 20 piires (kordamine), Rooma numbrid, tekstülesanded
Tegevuse eesmärk:

Õpilaste häälestamiseks matemaatika tundi.
Õpilane oskab tekstülesannetes eristada olulist info vähem olulisemast.
Õpilane oskab liita ja lahutada 20 piires.
Õpilane tunneb ära Rooma numbreid, oskab teha lihtsamaid liitmistehteid nendega.
IKT vahendid: Arvuti, dataprojektor, mälupulk või internet.

Tegevuse põhjendus:

Kasutame rakendust “Rooma numbrid tekstis”, et haarata tähelepanu. Rooma numbrid on õpilastele üpriski uus teema ning see lünktekst hoiab lapsed pidevalt mõttetöös. Tekstülesandeid lahendame selleks, et arendada lapse oskust leida tekstist vajalik info, oskust liitmis- ja lahutamistehteid ise kokku panna ning loogikat.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Kõigepealt uuritakse õpilastelt, kas ja milliseid Rooma numbreid nad mäletavad. Ilmselt saab mõni ka tahvlile joonistada. Üsna peagi alustame tegevust rakendusega http://learningapps.org/display?v=pjzxwkqc301. Ilmselt võivad üksikud lüngad osutuda keerulisemaks, kuid koos arutleme/seletame ära, kuidas loogika käib. Tuletamaks meelde liitmist ja lahutamist, lahendame nendega läbi 5 tekstülesannet. Oluline on sealjuures leida tekstist üles vajalikud ja mittevajalikud arvud.

Küsimused õpetajale:

• Kas lapsed on varem teinud lahutamistehteid?
• Kas powerpointile saab juurde joonistada smarttahvlil või tuleks teha vastavad tegevused nt programmis nimega ActivInspire?
• Ilmselt peaksime tekstülesandeid tegema nendega kirjalikult vihikusse? Kas neil on mingi kindel vormistamisviis või on meil vormistamise juures vabad käed?
• Mis järgneb peale meie tunnitööd õpetaja poolt? (>> et tunni alguses tund paremini eesmärgistada ja lastele tutvustada?/ ilmselt liigume tunni põhiossa liiga sisse?)
• Kas meie poolt pakutavad tegevused on natuke liiga kauged üksteisele?

Mõtted:

Tahvlile võiks kutsuda õpilased nii, et peale seda, kui nad on ise vastanud ütlevad nad järgmise õpilase nime, keda öeldud pole ja kes järgmisena ette läheb. (>>Siis õpime ise ka paremini nimesid tundma. )

Tulevikuks:

• http://learningapps.org/1218713 (arvutusülesanne koos nuputamisega)
• http://learningapps.org/1218508 (ühelised-kümnelised)
• https://create.kahoot.it/ --> mängu loomine

Ülevaade praktikast koolis

1. Olen praktikal Tallinna Reaalkoolis ning minu koolipoolseks juhendajaks on 2.a klassi juhataja Margit Luts. Hetkel ma ise tegevõpetaja pole, kuid loodan peagi seda olla. 

2. Praktikat viin läbi 2.a klassis.

3. Õpetajale tutvustas meid Tallinna Reaalkooli algklasside õppealajuhataja Kati Kurim, kellel on tänaseks suur kogemustepagas. 

Kooli kohta saime erinevat infot:

Reaalkool on traditsioonidega kool, mis hoiab oma erinevaid väärtusi, kuid mis on samas väga uuenduslik. Peale reaalainete on olulisel kohal kindlasti isamaalisus (nt. vabariigi aastapäevi tähtsustatakse väga ning alati käiakse siis kõige pidulikumalt koolis) ning sport.

Algklassi poolel on 1000 last ning 50-70 õpetajat. Sisse saadakse katsetega, kus hinnatakse matemaatilisloogilisi- ja mõtlemis-/nuputamisülesandeid.

Otsitakse taiplikke lapsi, kes nt lugeda küll ei pruugi osata, kuid kasvõi teksti endale ette veerides sellest aru saavad.

Kõige huvitavam oli nende kooli hindamissüsteem, milleks on kujundav hindamine. 1.-6. klassides ei panda enamasti õpilasele numbrilist hinnet. Antakse sõnalisi hinnanguid ning alati arvestatakse laste eripäradega. Kindlasti küll loetakse töödel punkte, protsente ja vigade arve, kuid see on pigem õpetajatele endale ning laps ise neid ei tea. Palju on kommentaare ja analüüse ning lapsed oskavad ka ise iseennast ja üksteist analüüsida. Lõputunnistusel panebki kõigepealt hinde iseendale laps ning seejärel õpetaja. Igale lapsele üritatakse leida oma võimalus "särada". Juhindutakse ka sellest, et lapsel peab koolis ka lõbus olema- tihti on erinevaid projektipäevasid, üritusi, õppekäike. 6. klassis lisandub küll kümnepallisüsteemis hindamine, kuid õpisokuste kirjeldamine jääb kindlasti alles. Õpetajatel on suhteliselt suur loominguline vabadus ja iga üks saab olla ise loov. 

4. Õppetööks kasutatav IKT:

Koolis on olemas interaktiivsed tahvlid, mida õpetajad päris sagedasti kasutavad. Klassides on kõlarid, projektorid, kaamerad, millega tahvlile materjale näidatakse. Koolis on olemas ka oma iPadid, mida "graafiku alusel“ kasutatakse.

Lühiülevaade ja hinnang oma praktika kooli IKT võimalustest:

Koolil on piisavalt erinevaid IKT võimalusi. Õpetaja, keda meie vaatlesime kasutas nt igas tunnis smarttahvlit ning tundus, et päris oskuslikult. Ka õpilased olid teadlikud, kuidas ja mida tegema peab erinevates ülesannetes.

Haridustehnoloogia koolis

Ühe hea õpetaja tunnusteks võib kindlasti lugeda mitmekesiste õpetamisvõtete kasutamist ja uuendusmeelsust. Õpetaja peab olema julge katsetama erinevaid alternatiivseid võimalusi, et uued teadmised õpilasteni võimalikult efektiivselt tuua. Tänapäeval on selleks palju erinevaid variante, eriti jõudsalt arenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid. Millised on haridustehnoloogia kasutamise mõjud koolis?

Kõikidel asjadel siin maailmas on mitu tahku, sama moodi on ka erinevaid arvamusi seoses tehnoloogia kasutamisega hariduses. Kindlasti toetab tehnoloogia kasutamine õppeprotsesse, tõhustab õppimist, aitab lapsel paremini õpitut omandada ja tänu tehnikale on võimalik visualiseerida paremini erinevaid objekte- õpilasel on reaalsem ja täpsem ettekujutus asajdest. Tihti on just tehnikaga võimalik haarata lapse tähelepanu ning suunata teda jälgima. Lastel on kindlasti tohutult huvitav ning tehnoloogia kasutamine muudab tõepoolest tunnid mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Enamus koolides on arvutiklassid ning vähemalt ühes kui mitte kõikides klassides puutetundlikud tahvlid seintel. Arvan, et nüüdseks on juba nii palju erinevaid rakendusi, programme ja lehekülgi, mille olemasolust pole paljudel õpetajatel isegi aimugi. Tähtis on ka ise õpetajana ennast täiendada, kursis olla ja ajaga kaasas käia. Kindlasti on infotehnoloogilised oskused igati kasuks ning seda eriti tulevikuks, sest just kõrgepalgalised töökohad on ühtepuhku seotud IT-ga. Usun, et praeguses olukorras teavad lapsed isegi paremini, mida ja kuidas kasutada näiteks tahvelarvutites või nutitelefonides. Õpetajatel võib olla raske leida seoseid ja mõista, et ka mängud võivad olla arendavad.

Siin kohal on minu arvates oluline leida tasakaal ning tehnikaga mitte liiale minna. Õpetajana pooldan igasuguseid aktiivseid õppemeetodeid, kus õppija saab ise uurida, käega katsuda, meisterdada, luua, katsetada, vaadelda, läbi proovida. Tähtis on saada erinevaid praktilisi kogemusi, mida tehnikaga alati pole võimalik saavutada ehk teisalt siis arvan, et isegi rohkem arendavad tegevused on just sellised, kus "näpud liimiseks" teha saab. Peamiselt arvan, et kõige rohkem õpitakse just suhtlemisel üksteisega, mida tehnoloogiat kasutades teha ei saa. Ilmselt on minul ja ka teistel tehnoloogiaga seotud hirmud seetõttu, et meie ise oleme lapsepõlves sellest eemal olnud ning õppetöös pole me näinudki selliseid huvitavaid ja kaasahaaravaid tehnoloogilisi programme, mis praegu võimalikud on. Eriti vanema põlvkonna õpetajate jaoks jäävad need lahendused võõrasteks ning neile tundub liiga keeruline midagi uut õppida, neil puuduvad teadmised sellel alal ning nad on kinni oma vanades meetodites. Ilmselt võib hirmuks olla ka oht, et laps liigub tunnitöö kõrvalt ringi ka netiavarustes, kuid usun, et kui tund läbi viia piisavalt huvitavalt ja organiseeritult, siis lapsel pole aega ega huvigi vahepeal liigseid lehti külastada. Isiklikult püüan kindlasti olla avatud erinevatele uutele meetoditele ja ideedele ja tehnoloogia kui õppevahendit endale iga päev samm-sammult lähemale tuua, kuid mõned argumendid jäävad siiski tugevalt peale seoses tehnika kasutamisega. Lisaks arvan, et inimestel on n-ö oht interneti maailma ära kaduda ja sellega seoses kaotada igasuguse oskuse ja julguse näost-näkku suhelda. Tunnen juba enda ja lähedaste peal, et väga raske on üldse sealt maailmas välja saada, see maailm võib olla päris sõltuvusttekitav oma ahvatluste ja võimalustega. Vastuargumentideks võiks veel tuua tehnoloogia kasutamisele koolis selle, et näiteks mina isiklikult ei suuda ekraane kaua vaadata, silmad väsivad kohe ära ning pea hakkab ringi käima- seega võivad olla teemaga seotud ka tervislikud aspektid. 

Praegune õpetaja peab kindlasti oskama tänapäevaga kaasas käia. Loomulikult tuleb olla paindlik ning kaasata tehnoloogilisi võimalusi oma tundide toetamiseks ning kohandada oma vanad hoiakud ja uskumused tänapäevaga. 

Iseseisev töö I- Õpileping

Õpileping on õppija ja õppejõu vaheline "leping", mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse. Allpool on välja toodud 6 punkti, mida õpilepingut tehes arvestada. 

1) Ootused ja soovid ainele – 

Ootan kursuselt uusi teadmisi erinevate huvitavate tehnoloogiliste võimaluste kohta, mida hiljem tulevase õpetajana tundides kasutada. Soovin omandada uusi oskusi tehnoloogias, millega lastele uusi asju selgeks teha. Sooviksin teada, kas ja kui efektiivne on tehnoloogia kasutamine õpilaste arendamisel ja harimisel. Millised on selle pahupooled?

Huviga ootan eelpraktikat ning loodan saada häid kogemusi ja õppetunde. 

Iseendalt ootan avatud meelt, kiiret õppimisvõimet, järjepidevust, positiivsust, loomingulisust. 

Kaastudengitelt ootan sama, mida iseendaltki ning kindlasti vajadusel toetust. 

Loodan, et koostöö sujub ning saame aina rohkem indu ja motivatsiooni olemaks õpetajad.

2) Kogemus arvutite ja tehnoloogiaga –

Õppisin arvutit esimest korda kasutama kaheksandas klassis. Gümnaasiumi arvutitundides ma väga targemaks ei saanud. 

Ma ise arvan, et ei oska paljusid võimalusi siin ära kasutada, kuid igapäevased asjad saan tehtud ja nii palju kui vaja, ma oskan. 

Nüüdseks olen ise omandanud oskused, mis on kõige rohkem seotud pildi- ja videotöötlusega, Wordi, Exceli, Powerpointi kasutamisega.

On olukordi, kus leian end raskustes ja küsimustes, kui ei oska mõningaid programme/internetilehekülgi kasutada. Telefoni kasutan suhteliselt tihti, kuid enamasti piirdub see lihtsalt internetis olemise/meilide vaatamisega. Mõnikord jään hätta, kui soovin telefonis rakendada teatud keerulisemaid seadeid. 

Arvan, et tehnoloogia on pigem sõltuvusttekitav ning pärsib võimalust areneda. (teatuid oskusi muidugi arendab, kuid teised oskused elus selle tõttu jäävad vajaka). 

3) Eesmärgid –

Eesmärk on osata, aru saada ja meelde jätta, kuidas rakendada erinevaid tehnoloogisi võimalusi ning seda efektiivselt ja loominguliselt.

Leida rohkem julgust ja positiivsust kasutada õpetamisel tehnoloogiavahendeid. 

Eesmärk on kasutada uusi teadmisi ka eelpraktikas. 

Seda õppima sunnib mind see, et minu teadmised ja oskused on väga minimaalsed võrreldes sellega, kui palju on tegelikult võimalusi ja väljundeid. Uued ideed!

4) Strateegiad – 

Kõigepealt kavatsen osaleda tundides, töötada läbi materjalid, vajadusel küsida nõu. Seda kõike pean võtma vastu rahulikult ning mitte kohe paanikasse sattuma, kui uus info minu jaoks liiga keeruline tundub. Väga tähtis on minu jaoks aja planeerimine, tuleb igasugust vaba aega targasti ära kasutada. Pean olema aktiivne ja julge, positiivne, rõõmus ja motiveeritud. 

Hiljem on oluline õpitut/kogetud korrata/analüüsida/läbi mõelda. Oluline on refleksioon, sest siis on võimalik sellest veel nii mõndagi õppida. 

5) Vahendid/ressursid – 

Eesmärkide saavutamiseks kasutan suhtlust inimestega, teen koostööd. 

Loen, uurin materjale, mida õppejõud postitab ja mida leian mujalt netiavarustest, millele pääsen ligi arvutiga, vajadusel telefoniga. Kui enda arvuti ei tööta, siis kooli arvutiga. 

Ressurssideks on kindlasti ka minu noored I kooliastme sugulased/tuttavad, kelle peal erinevaid töid katsetada või lihtsalt nõu küsida. 

6) Hindamine –

Eesmärgid olen saavutanud siis, kui olen ise rahul oma tulemustega, tunnen, et olen saanud uusi teadmisi/oskusi/kogemusi, millest olen õppinud ning mida oskan uutes situatsioonides ära kasutada. Saavutuste hindamine ja tõestamine käibki läbi uute situatsioonide ning läbiproovimisega. Samuti tuleb ennast analüüsida. Tuleb korrata/rakendada teadmisi, et need meelest ei läheks. Eesmärgid on saavutatud, kui oskan une pealt luua ja ära kasutada tehnoloogia võimalusi. 

Oluline osa on ka tagasisidel.