Sunday, December 13, 2015

Hinnang 09.12 läbi viidud praktikale

09. detsembril oli projektipäev, kus õpilaste tund tehti lõbusamaks tehes erinevaid katseid.
Tegevust planeerisin, kavandasin ja viisin läbi üksi. Tegevuse planeerimine võttis rohkem aega, kui ma arvasin, et võtab- tuli läbi mõelda, mida ja mis järjekorras teha ning samuti oli vaja mõelda, mida juba lapsed teavad ning kuidas koostada töölehti ja selgitusi- nii, et teise klassi laps nendest aru saaks. Algul olin päris paanikas, sest ei leidnud oma varasemalt ettevalmistatud materjale ja katseid üles, kuid kui lõpuks leidsin, olin jälle rahulikum ning sain hakata planeerima ülesandeid. Tund, mida ma ise vaatlesin seoses katsetega, oli tehtud viiendale klassile ning mõtlesin, et nendele selgitatud teoreetiline pool pole päris sobilik teisele klassile ning tundus keeruline, kuidas ma erinevaid nähtuste põhjuseid õpilastele selgitan. Tundsin ise, et ma ei pruugi teema kohta piisavalt palju teada ning võin selgitustega hätta jääda. Arvasin, et tegevused võivad kauem aega võtta, kui on ette nähtud, kuid tegelikult võtsid nad hoopis oodatust vähem aega. 
Tund algas hästi ning lapsed olid väga huvitatud teemast. Arutlesime vee teemal ning lapsed olid aktiivsed rääkijad ja kuulajad. Arutluse osa sai üsna ruttu läbi- oli aeg esimeseks väiksemaks eksperimendiks, mida õpetaja eelnevalt soovitas läbi viia. Eksperimendi läbiviimisel oli hetki, kus ma ei osanud piisavalt reageerida ja õpilastega rääkida. Närv oli sees, ilmselt sellest, et klassis istus nende enda õpetaja, kes mind koguaeg jälgis. 
Peale esimest eksperimenti toimus järgmine arutelu ning tegin katse.. mis välja ei tulnud. Ilmselt ei teinud seda korralikult läbi, olin kannatamatu ja tahtsin edasi minna, kartes et ei jõua tunnis kõike ära teha. Seletasin katse ära ja ütlesin lastele, et mõnikord ei tulegi kõik katsed välja ja läksin tegevustega edasi. Vaatlev õpetaja see- eest tuli aga järgmise tegevuse ajal katseklaaside juurde ning segas rahulikult vajalikud asjad läbi(mida oleksin võinud ju ise ka teha) ning siis tuligi katse välja. Oli vaja varuda lihtsalt natuke kannatust ja rahu. 
Pärast seda toimus jällegi väike arutelu, millele järgnes väike demonstratiivne mäng. Mängu läbi viies tundsin kogu aeg, et hästi kiire on ja tuleb ruttu ära teha. Oleksin võinud vahepeal sisse ja välja hingata, mitte nii palju närveldada ning rahulikult mäng koos selgitustega läbi viia. Lastel oli põnev küll ja ega nad tegelikult aru ei saanud, et ma kuidagi õhinas või närvis olin. Lihtsalt ise tundsin, et oleks saanud seda veel paremini korraldada. Üldiselt usun, et lasteni jõudis vajalik info kohale ning seda lõbusal ja huvitaval viisil. 
Nüüd oli aeg lastel ise katseid läbi viia ja seda gruppides. Algul oli liigset sagimist, kuid siis hakkas kõik sujuma ja lastel oli põnev katsetada ja uurida, mis saab. 
Viimasena tegin ise tahvli ees ka kihiliste vedelike katset ja seletasin teooriat. Tegevuste vahel täitsime õpilastega ka töölehti, mis olin iga tegevuse jaoks enne valmis teinud. 
Kuna aega jäi ülegi, siis tegin ka laavalambi ning kuna teadsin, et lapsed on seda varasemalt juba teinud, siis lasin neil endal mulle öelda, mida ma tegema pean, kuskile kallama pean ning seletada põhjus, miks nii juhtus. 
Lõpus oli aga vaatlev õpetaja see, kes tegi lastega n-ö tagasiside ringi- mida nad õppisid, kuidas said targemaks, mida tegid, kuidas läks jne. 
Üldiselt aga tulid tegevused välja ja õpilase seisu kohalt oli üks huvitav, õnnestunud päev ning kindlasti said nad antud teemal targemaks- eriti kuuldes tunni lõpus tehtud tagasisidet. Ilmselt mõtlen ise liiga üle ja kritiseerin ennast liialt, kuid teades, et varasemalt olen klassi ees üsnagi enesekindlalt tegutsenud, siis see kord tundsin mingisugust hirmu ja oleksin võinud tegevusi palju paremini ja efektiivsemalt läbi viia ning asju selgitada. Mõnikord said sõnad otsa ning juhtuski see, mida kartsin- ei osanud reageerida õpilase küsimusele nii nagu oleks võinud. 
Projekti kava toetas kindlasti tegevuste läbi viimist, kuid kuna mul olid kõiksugu kavad ja paberid kaasas, siis ei usaldanud ma iseennast enam nii palju ja hakkasin liigselt paberitele toetuma ja sõrmega järge ajama. 
Koostöö paarilisega sujus hästi. Kristi oli väga tubli ning saime esimesed praktikakorrad väga hästi asjad tehtud. Viimastel praktikatel aga Kristiga kahjuks kuidagi ühendust ei saanud ning pidin need üksi läbi viima. 
Koostöö praktikaõpetajaga sujus väga hästi. Mõnikord saatsin tegevuste kavad liiga hilja, kuid õpetaja vastas meilidele isegi nädalavahetustel ja õhtustel kelladel, kuigi see tema töökohustuste hulka absoluutselt ei kuulu ning ma ei peaks üldse ootama, et nii hilja keegi mulle vastab. Õpetaja oli väga tore ja positiivne, kindlasti julgustav ja toetav. Õpetaja andis häid ideid ja toetas meid nii, kuidas võimalik. Oli näha, et õpetaja oli klassis tähtsal kohal ning teda vaadeldes sai juurde uusi mõtteid ja nippe. Õppisin väga palju juurde ning tean, mida teha järgmine kord teisiti. Samuti oli klass väga tore, õpilased aktiivsed, abivalmid, viisakad ja sõnakuulekad. 

Hinnang 09.12 läbi viidud praktikale ( õpetaja Margit Luts)

KIRJUTAS ÕPETAJA MARGIT LUTS:

Hommik algas sissemagamisega. Pidin kindlasti koolis olema tavalisel ajal e vähemalt 20 min enne tundide algust, sest 2 hommikust tundi sisustab Carina, tulevane noor õpetaja. 
Teemaks projektipäev ja sisuks erinevad katsed veega. Mina kiirustasin, sest tal oli soov pingid ümber paigutada ning lubasin tuua elektrilise veekannu. Juba teel märkasin, et olin unustanud koju kooliparkla puldi, käekella, mobiiltelefoni … Klassis aga avastasin, et veekann on kaasas, kuid juhe, millega see vooluvõrku ühendada …

Klassi sisenesin minut enne tunni algust ning klassis valitses kardetud kaose asemel tunni alguse rahulik meeleolu: pingid olid paigutatud rühmadesse nii, et klassi keskel oli vaba ruum, õpilased olid leidnud uued istekohad ja mõni hilisem saabuja otsis veel vaba pinki. Klassi ees toimetas enesekindel noor õpetaja, kellel olid vahendid õpetaja lauale valmis pandud. Mind nähes lahkus ruumist küll pool tema enesekindlusest, kuid kuna mina veel sahmisin, et töötav keedukann hankida, algas projektipäev ilma minuta.

Huvitav, kas toimuva eesmärgid said nimetatud? Küllap said, sest saadetud konspektis oli see kirjas. Tahvlil seisis suurelt H2O ja selgitati parasjagu lapsepäraselt vee koostist. Väga hea! Seda ei pea 2. klassi õpilased küll teadma, kuid ehk jääb mõnele meelde – tulevikus läheb ju vaja. 

Oh õudust! - katsetamist alustati minu soovitatud eksperimendiga –  soovitasin seda teha ju siis, kui aega üle peaks jääma – konspekti järgi jäi mul mulje, et aega jääb üle.  Kuidas ta mu soovitust küll käsuna võttis? Kumb on parem ja kasulikum, kas pudeli- või kraanivesi? Igal pool ei või kraanivett enne keetmata juua, kuid meil võib. Oleks võinud olla väike arutelu enne, kui katsejänesed ukse taha saadeti. Edasi kulges eksperiment juba ladusalt, 2 õpilast suutsid maitsmise tulemusena teha kindlaks, kumb on kraanivesi, ka põhjused olid põnevad: kraanivesi tundus kuivema maitsega ja poevesi tundus värskem, ka oli kraanivee maitse tuttav, sest seda on maitsja enne koolis joonud. 

Seejärel arutleti vee olekute üle. Tore! Lapsed meenutasid eelmisel aastal õpitut ja suutsid täitsa arukalt vestluses osaleda. Järgnes katse vee tihedusest: soolasesse ja tavalisse vette pandi muna. Lapsed ennustasid, mis nendega juhtub. Arvamusi oli erinevaid, kuid keegi teadis, et soolases vees tõuseb muna pinnale. Katse kukkus läbi, vaatamata soola mõningasele lahustumisele vajusid mõlemad munad põhja. Kuid aja möödudes sool lahustus ja 30 min pärast oli muna juba pinnale kerkinud. Miks? Sest soolane vesi on tihedam.

Seejärel mängiti mängu, kus kasuks tulidki teadmised vee kolme oleku kohta. Klassi põrandale tekkis 2 paeltest üksteise sees olevat ringi ning ühe rühma lapsed pidid seisma kõik sinna keskele. Maas olid sildid: jää, vesi, aur. Õpilased kujutasid endast molekule ning said aru, et kui nad on jääkuubik, siis on molekulid tihedalt üksteise vastas, kui nad liiguvad välimisse ringi, siis on neil rohkem ruumi ja nad kujutavad endast vedelas olekus vett, kui aga nad astusid ringist välja, oli neist saanud gaas e veeaur. Seejärel näitas Carina neile erinevaid temperatuure ja lapsed liikusid õigele kohale, üsna pea taibati, et 100o C juures vesi hakkab keema ning aurustub, ja et miinuskraadide juures vesi jäätub. Koos täideti tööleht, korrati üle vee omadused.

Märkasin, et noor õpetaja on ka arenenud: töölehti jagasid korrapidajad ja ta ei hakanud rääkima enne, kui kõik õpilased kuulasid. Natuke keeruline oli veel tähtsale tähelepanu juhtimine – räägiti, kuid nagu möödaminnes.

Ja nüüd läks põnevaks! Iga rühm sai endale 5 topsi, 5 teelusikat, 5 silti erinevate ainete nimetustega (tärklis, suhkur, sool, õli, toiduvärv) ning sooja või külma vee. Esimene ring e soola lahustumise jälgimine läks üle kivide-kändude, sest igaüks sai soola kätte siis kui sai ja valas selle vette ka just siis kui ise heaks arvas, mõni ei saanudki aru, mida ta tegema peab ning järjele jõudmine võttis aega. Kuid siis haaras tulevane õpetaja  jälle ohjad enda kätte, likvideeris kaose ning järgnevad katsed, nende tulemused ja järeldused tehti ja vaadati koos üle. Võrreldes erinevate rühmade katsete tulemusi, olid õpilased töiselt lärmakad ja klassis valitses tõsine töömeeleolu. 

Kuigi Carina oli aeg-ajalt ebakindel, siis tuli see sellest, et hirm oli minu ees midagi valesti öelda. Hea, et korraks kuuma vee juures pöörati tähelepanu ka ohutusele – just eelmisel päeval käis kooli medõde meile esmaabist rääkimas ning lapsed teadsid, mida teha, kui peaks juhtuma õnnetus kuuma veega.

Kuna aega jäi, siis demonstreeris noor õpetaja lastele katset kihiliste vedelikega. Kuigi meie klassi tüdrukud on sarnast katset teadlaste ööl teinud, siis Carina lisas sinna veel ühe seibi, rosina ja maasika, millest üks vajus põhja ja kaks jäid kahe vedelikekihi vahele hõljuma. Eelnevalt kuuldule toetudes oskasid lapsed juba ise selgitada, miks nii juhtus. Viimane demonstratsioon kujutas endast laavalampi, kuna ka seda on õpilased varem teinud, siis lasi praktikant neil ennast juhendada, mida katseks vaja on ja kuidas seda teha, võttis nõuandeid kuulda ja sooritas katse. Järgnes selgitus, miks õli ja vesi „mullitama“ hakkasid. 

Tunni lõpul sai igaüks öelda, mida ta juba enne teadis, kuid mis nüüd taas meelde tuli, mida teada sai või mis üllatas. Reaalkooli 2.a klassi õpilastel oli väga põnev koolipäev ja nemad ei tea midagi sellest, et noor õpetaja pabistas või kartis midagi valesti öelda. Lastel kinnistusid õpitud teadmised, neil oli huvitav ja põnev, nad said uusi teadmisi ning tekkisid uued seosed. Carina on nende imetluse ja austuse oma kohusetunde ja põnevate lähenemisviisidega ausalt välja teeninud. Tore, et on noori inimesi, kel soov õpetajaks saada. 

Aitäh heade ja uute mõtete eest!

Rahulikku jõuluaega soovides

õp. Margit

Monday, December 7, 2015

Praktika 09.12- KATSED teemal "Vesi, vee olekud ja lahustumine"

Carina Veervald
Tegevuskava 09.12 katsetele
Viin 9. detsembril läbi Tallinna Reaalkoolis 2. klassiga katsed, mis hõlmavad teemat vesi, vee olekud ja lahustumine. Teema valisin sellepärast, et tegu on kõige olulisema ainega meie elus ning et lapsed saaksid selle kohta rohkem teada. Arvan, et see teema on lastele kõige lähedasem(valikus olevatest teemadest) ning tehes läbi antud katsed õpetavad need kindlasti palju uut ja kasulikku ning kinnistavad varasemalt õpitu. 
Katsete tegemiseks on aega 2x 45 minutit. Vajalikud IKT vahendid on arvuti, internet, projektor.
Projekti eesmärk on avardada laste teadmisi vee kohta (millist olulist rolli mängib vesi meie elus, vee lahustuvus, vee tihedus). Eesmärk on ka loodusõpetuse tund teha huvitavamaks just läbi põnevate katsete sidudes praktiline osa teooriaga. Oluline on ka selgitada üleüldiselt katse olemus ja ohutuslik pool- mida tuleb teha, mida ei tohi teha, miks ei tohi teha. Ohutus ja turvalisus katsete läbiviimisel on tagatud ning lastele korratakse vajalikud reeglid üle.
HÄÄLESTUS(10 min)- näitan ekraanil esitlust ning arutlen õpilastega erinevatel küsimustel:
·         Mis on vesi? Millest koosneb? Kus looduses leiab vett?
·         Kus veel vett leidub? Kui palju on inimeses vett?
·         Vesi ümbitseb meid kõikjal, kuulub kõikide organismide koostisesse. Täiskasvanud inimese kehas on 40 – 60 liitrit. (võrdlus nt. piimapakiga)
·         Vesi katab 70% kogu Maa pinnast.
·         Miks just vesi on kõige tähtsam?
TUNNI KÄIK(20min+10min-1.katse+30min-2.katse)
·         Veel on erinevad olekud- VEDEL(näide), TAHKE(näide), GAASILINE(näide)
·         Näitan, et vedelas olekus võtab vesi anuma kuju ja lisan, et tahkes olekus säilitab vesi anuma kuju.
Mäng, et selgitada teemat VEE TAHKE, VEDEL, GAASILINE OLEK- temperatuurid, vee muutumine jääst auruni. (Mõtlen enne tundi, kas ja kuidas seda võimalik on teha, sest klassis pole eriti ruumi- lauad/toolid tõstan enne klassi sobivalt ümber).
Märgin põrandale (kasutan mitmemeetrist nööri ja suuri silte) kaks ringi üksteise sisse nii, et neil on ühine keskpunkt. Kõige väiksem ring peab olema nii suur, et kõik (ilmselt mitte- siis mingi teatud arv) õpilased mahuvad seal sees üksteise kõrval tihedalt seisma. See on „jääkuubik“. Järgmine natuke suurem ring on „kauss“. Sellest ringist väljaspool on „keskkond“. Õpilased on Veeosakesed. Õpetaja ütleb kõigepealt, et vesi on tahkes olekus ning Veeosakesed liiguvad „jääkuubikusse“ kokku, hoiavad enda ümbert kinni ja lõdisevad. Seejärel hüüab õpetaja, et vesi on vedelas olekus ehk jää pannakse nüüd kaussi ning jää hakkab sulama. Nüüd liiguvad Veeosakesed kausis ringi ja vahetavad kohti. Enam ei lõdise. Viimaseks ütleb õpetaja „gaasiline“ – ehk vesi läheb keema ja Veeosakesed aurustavad kausist „keskkonda“. Sellel ajal võivad Veeosakesed mulksuda „Mulks!“ (veest tulevad välja hapnikumullid). Nüüd liiguvad nad kaootiliselt ja võivad kokku põrgata- selle tähistamiseks löövad Veeosakesed omavahel plaksu.
Lisaks võin mängu lõpus küsida, et mis temperatuuril vesi jäätub/jää sulab ja millal vesi keeb ning võin paari ringi teha nii, et ütlen temperatuuri ning õpilase ülesanne on õigesse olekusse muutuda (nt.-5° juures liiguvad jääkuubiku alasse).

·         Vee omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta. Vedelikus olekus võtab vesi anuma kuju.
Tihedus- vedelal olekul kõige suurem, jääl väiksem, gaasilisel veel väiksem.
Katse 1- AINE TIHEDUS

Katse tegemiseks on tarvis
·    2 muna
·    2 kaussi
·    sool
·    vesi


·    Panen mõlemasse kaussi võrdselt vett
·    Lisan esimesse kaussi 9 supilusikatäit soola
·    Asetan ühe muna soolasesse vette, teise tavalisse
·    Arutleme, mis juhtus

·        Soolases vees jääb muna hõljuma, sest see vesi on tihedam kui tavaline vesi. Muna ei suru oma raskusega nii palju vett enda alt välja.
  • SURNUMERI- maailma kõige soolasem veekogu. Suure soolsuse tõttu ei ela seal taimi ega loomi.
  • Selle katsega said teada põhjuse, miks pole võimalik surnumeres ära uppuda.

·         Viin läbi järgmise katse:

Katse 2- AINETE LAHUSTUVUS VEES

ü  Jagan lapsed ~5 liikmelisteks gruppideks.
ü  Räägin, mis hakkab toimuma ning jagan kätte töövahendid (topsid, keedusool, suhkur, toiduvärv, õli, tärklis, külm vesi, kuum vesi- keedukann- kas saan koolist või toon ise?) ning tuletan meelde ohutusnõuded (kuum vesi, aineid suhu mitte panna).
ü  Jagan kätte ka tabelid, kus on vaja märkida, kas ained lahustuvad, lahustuvad halvasti või ei lahustu üldse. Enne märkimist saavad lapsed teha ise ennustuse (hüpotees), millised ained kuidas lahustuvad.
ü  Tuletan meelde, et kõigil on grupis omad rollid- kes kirjutab, kes kallab aineid, kes kontrollib. Kõik jälgivad loomulikult katset ning vajadusel saab rolle vahetada.
ü  Tehakse katse- iga grupp saab lauale topsid ning jagatakse gruppide vahel ära- kes saab külma ning kes saab kuuma(!) vee. Õpilased hakkavad katsetama (õpetaja juhendamisel)- erinevatesse topsidesse hakatakse lisama erinevaid aineid (keedusool, suhkur, toiduvärv, õli, tärklis) ning vaadatakse koos, kuidas aine lahustub (vastav tulemus märgitakse tabelisse).
Erinevatel ainetel on erinevad omadused. Kui nad reageerivad veega, siis näeme, millised ained on vees hästi ja millised halvasti lahustuvad ning millised ained ei lahustu üldse.
ü  Seejärel võib ka tabeleid vahetada- kes mida arvas ja millised on tulemused erinevate gruppide vahel.




Katse 3- KIHILINE VEDELIK


Ma ei tea, kuidas ajaliselt jõuab, aga tahaksin ka mõnda lõbusamat katset läbi viia, midagi sellist:
(Kas siis koos erinevate objektidega, et näha, mis mille pinnale jääb või siis lihtsalt kallata ühte pudelisse õli, nõudepesuvedelikku, siirupid, vett toiduvärviga...)
























KOKKUVÕTTEKS(10 min)- võin teha eraldi lehe/võime ka lihtsalt rääkida (võin lisada juurde):
Vesi koosneb kahest elemendist- ................ ja .................. .
Jää hõljub vee peal/vajub põhja, sest jää on veest kergem/raskem.
Millisel temperatuuril vesi külmub?   ...°C                Sel juhul on vesi ............................ olekus.
Millisel temperatuuril vesi keeb?       ...°C                Sel juhul on vesi ............................ olekus.
Puhtal veel on maitse/ei ole maitset.

Mida lapsed uut täna õppisid? Milliseid küsimusi tekkis? Kuidas meeskonnatöö sujus? Mis kõige rohkem meeldis?

Iga üks ütleb ühe asja, mis tänasest meelde jäi. 

VAJALIKUD TÖÖVAHENDID:
·         MÄLUPULK (ESITLUS)
·         KATSE 1 (vee tihedus)-  2 MUNA, 2 KLAASI, MERESOOL (vesi)
·         MÄNG 1( vee olekud)- NÖÖRID, PABERID
·         KATSE 2- (vee lahustuvus)- TOPSID, LUSIKAD, KEEDUSOOL, SUHKUR, TOIDUVÄRV, ÕLI, TÄRKLIS, KÜLM VESI, KUUM VESI- KEEDUKANN, PABERID

·         KATSE 3 (kihiline vedelik)- SIRGE KLAAS, TOIDUÕLI, SIIRUP, TOIDUVÄRV, VEEKANN, ASJAKESED (vesi).

Friday, November 27, 2015

Hinnang 25.11 läbi viidud praktikale

Viisin 25. 11 Tallinna Reaalkoolis läbi loodusõpetuse tunni. Ülesandeks oli teha tegevuskava arvestades laste individuaalsusega. Kuna Reaalkoolis on lapsed üpriski sarnase tasemega, siis otsustasin, et teen kõigile ühesugused töölehed. Teemaks oli loomade elupaik, täitsime töölehti, arutasime üheskoos ning näitasin neile ka erinevaid pilte. 
Tund läks ladusalt, lapsed olid tublid ja kuulasid õpetajat. Tundsin koha peal ning ka õpetaja tõi hiljem välja, et kui ma tavaliselt olen väga enesekindel klassi ees, siis seekord peegeldus minust ebakindlust. Kartsin võib olla natuke seda, et äkki ma ei tea mõnede asjade kohta piisavalt ning jään lastele vastuse võlgu mõne koha pealt. Kui lapsel oli mõnes lüngas teine vastus, mida ma ise ei mõelnud sinna panna, siis jäin ka mõtlema, et kas tal võib ka õigus olla ning õpilasele vastates olingi ise ebakindel- kas tal on õigus või mitte. Vaatleva õpetaja sõnul oleksin pidanud ka julgemalt vastama "See on küll hea pakkumine, kuid mina mõtlesin selle küsimuse all hoopis ..... ". Kindlasti mängis oma rolli ka tervis, mis ei olnud kõige paremas korras- olin veel natuke nõrk ja väsinud.
Üldiselt, eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Arvasin, et liigume klassiga isegi aeglasema tempoga, kuid tuli välja, et saime päris ruttu töölehed tehtud ning oleks võinud, kas töölehtede täitmise vahele või lõppu planeerida mingisuguse harjutuse või virgutavama tegevuse juurde. Üldiselt arvan, et uus teema sai omandatud ning tunni lõpus tehtud kiires tagasiside ringis kuulsin, mida uut nad õppisid.

Sunday, November 22, 2015

Praktika ülesanne 5 (praktika 25. novembril)

TEGEVUSKAVA:

Aine: loodusõpetus 2. klass
Tunni teema: Elupaik, metsas elavad loomad
Tegevuse eesmärk:
  • Õpilane teab, et loomadel ja taimedel on erinevad elupaigad 
  • Õpilane teab, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale
  • Õpilane oskab nimetada erinevaid elukeskkondi
  • Õpilane vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades
  • Õpilane kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga
  • Õpilane suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta
IKT vahendid: arvuti, projektor, internet
Tegevuse põhjendus:
Tegevuse viin läbi, et tutvustada lastele erinevaid elukeskkondi taimedel ja loomadel. Nende peamiste eluavaldustega tutvumine õpetab mõistma organismide ja elukeskkonna seoseid ning märkama elurikkust ja kohastumusi.


Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:
  • Kõigepealt jagan kätte eelmisel tunnil tehtud tunnikontrollid ja korjan ära kodutööd.
  • õ lk 38-39, kordamine- millised on kehaosad ja mis on kehakate? Milline vahe neil on? Tegevus on selleks, et kinnistada eelnevalt õpitud osa. 
  • Alustan tunni uue teemaga, kõigepealt jagan kätte töölehed, mida tunnis alustatakse ning kodus lõpetatakse, kui tunnis valmis ei jõua. (töölehed- ühesugused, sama tasemega)
  • Vastame 1.-3. küsimustele ning räägime täpsemalt loomade elupaikadest- millised on elupaigad, millised tingimused on vajalikud looma eluks antud keskkonnas jne. (ning põgusalt ka taime elupaigast)
  • Teeme ära tööraamat lk 40 harjutuse ning seejärel jätkame töölehega. 

TÖÖLEHT
LOODUSÕPETUS- ELUPAIK
2. KLASS
  1. Kirjuta, milliseid loomade elupaike sa tead.
..…………………………………………………………………………………………….......…………………………………..................................................................................................
  1. Kirjuta, millistest elupaikadest sa said teada klassikaaslastelt. 
..…………………………………………………………………………………………….......…………………………………................................................................................................
3. Loenda tingimused, mis on vajalikud looma eluks tema elukeskkonnas.
............................................................................................................................................................................................................................................................................................................4. Kellega on tegu?
-          Ta elab maa all. Ta kaevab ja uuristab koguaeg uusi käike õhustades sellega mulda. Ta on musta sametise karvaga imetaja.
 .....................................................................................................................................
-          Tema teeb pesa kuuseokste vahele, kuid võib elada ka puuõõnsustes. Hüpleb mööda oksi, kuid pole lind;  pruunikaspunast värvi, kuid pole rebane
......................................................................................................................................
-          Tema kasvab koduaedikus. Ta on vilets liikuja. „Lemmik tuba“ tema elupaigas on mudalomp.
.......................................................................................................................................
-          Ta on suur loom ning tema pesa on tehtud suure puu juurte alla. ...............................
-          Elab vees. Kaela pole. Nahk on kaetud soomuste ja limaga. Liikumiseks kasutab uimi. Muneb (ehk koeb) vette ja järglased arenevad vees.
................................................................................................................................
5. Kus elavad siilid?
a)      PÕHILISELT PUUDE OTSAS, MAAPINNALE TULEVAD AINULT VETT JOOMA
b)      SOODES JA RABADES
c)       METSADES, ROHU- JA HEINAMAADEL. VÄIKESTES LINNADES JA KÜLADES
6.   Mis on elupaigaks metssigadele?
a)      HEINAMAA JA KÕRB
b)      METSAS, MIS ON TIHTI VEEKOGUDE LÄHEDUSES JA MUJAL NIISKETES PAIKATES
c)       MERE ÄÄRES
7.  Miks jäävad kalad ja merikarbid maismaal hätta?
a)      SEST NEIL POLE JALGU
b)      SEST NAD EI SAA ÕHUS HINGATA
c)       SEST NENDE KARVKATE KUIVAB ÄRA
d)      SEST NEIL POLE SÜÜA
8. Tõmba ühesugused tähed maha ja järelejäänud tähtedest loe looma nimetus.
T K L E O T B I R K L E I A B S
……………………………………………………………………………………...............
  1. Kuidas inimene kaitseb loodust, aitab säilitada elukeskkondi?
………………………………………………………………………………………................
………………………………………………………………………………………................
10.   Millist abi võid pakkuda sina?
……………………………………………………………………………………….................
…………………………………………………………………………………….....................

Monday, November 9, 2015

Hinnang 04.11 läbi viidud praktikale

4. novembril viisin läbi matemaatikatunni 2. klassiga. Nagu varasemaltki öeldud, ka seekord oli tegevusplaani koostamisest väga kasu. Enne seda praktikat andsin ühes teises koolis eesti keele tundi kolmandale klassile. Teadsin küll teemat ning seda, et pean klassiga uue teema läbi võtma ja töövihikust ülesandeid lahendama, kuid siiski tundsin tol hetkel, et kuna ma otseselt midagi ette ei valmistanud ja läbi ei mõelnud, siis ei läinud just nii sujuvalt, kui oleks võinud. Olin küll välja otsinud ühe mängu learningapps-st, kuid konkreetset tunnitegevust ma ette ei kavandanud, mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab- koha peal vaatan. Ega midagi hullusti ei läinudki, kuid lihtsalt siin kohal sain võrdluseks tunni, millele eelnevalt tegevuskava ei koostanud. Mõistan rohkem selle tähtsust nüüd. Tundsin, et oleksin pidanud rohkem läbi mõtlema asjad ja arvestama ka näiteks sellega, kui palju miski tegevus võib aega võtta.
Seekord filmisime ka enda praktika videole. Tegevus üldiselt õnnestus. Kui tekkiski mõni "segadus", siis sain selle kiiresti lahendatud. Tegime klassiga grupitööd ning kuigi algul mulle tundus, et klass on liigselt lärmakas, siis sain aru, et see on ju normaalne, kui klass grupitöö ajal häälekam on, sest vaikuses on grupitööd võimatu teha. Kõik tegid tegelikult aktiivselt tööd kaasa- mida rohkem räägid/meeskonnaga arutad, seda parem. Hirmud, mis sellega seoses tekkisid, et ma ei oska klassi ohjeldada, kadusid. Tegelikult suutsin muul ajal klassi ennast kuulama panna ja vajadusel vaigistada. Grupitööd klassile meeldis teha ning nad tulid sellega väga hästi toime. Kuna neil oli võimalus endale ise plusse/miinuseid panna, siis olid nad eriti elevil ja tahtsid iga hinna eest kõik vastused õigesti vastata. Tegevus oli õpilastele jällegi vaheldusrikas ja teistsugune ning klassi õpetaja oli tegevusega rahul.
Gruppide moodustamisel oleksin võinud algul paremini selgitada, et need, kes on enda kolmiku leidnud, peavad istuma, et rohkem klassi selgust ja vähem sebimist oleks. Natuke keerulisem oli gruppide tegemine küll, kuid kui sain aru, et nad vajavad natuke abi, tegelesin sellega kohe, juhendasin õpilasi ning saimegi koos grupid tehtud. Seda pani ka vaatlev õpetaja tähele ning tõi pärast välja, et see oli hea, et ma kohe segadust märkasin ja ohjad haarasin. Samuti tõi vaatleja positiivseks küljeks selle, et ma tundsin kohe ära, kui õpilased aru ei saa päris hästi ning koheselt reageerisin ja vastavad näited tahvlile tõin. Lisaks oli positiivne see, et kuigi mul ühe slaidi peal oli valesti kirjutatud, siis tulin sellest olukorrast hästi välja, kasutades õpilast esipingis, kes õpetajat parandas.
Tegevuste läbiviimist toetas kindlasti klassiõpetaja Margit Luts, kes julgustas, suunas, andis häid näpunäiteid ning tagasisidet peale praktilist tegevust.
Üldiselt arvan, et peaksin enne praktikat vähem muretsema ja üle mõtlema ning kindlasti igasugused hirmud peast unustama, sest tegelikult saan ma väga hästi hakkama.

Monday, November 2, 2015

Praktika ülesanne 4 (praktika 4. novembril)


TEGEVUSKAVA:

Aine: matemaatika 2. klass
Tunni teema: Täht arvu tähisena; ühelised, kümnelised, sajalised
Tegevuse eesmärk:
  • õpilane leiab tähe arvväärtuse proovimise teel
  • õpilane oskab nimetada kahe- ja kolmekohalise arvu järke (ühelised, kümnelised, sajalised)
  • õpilane mõistab, et lahutamine on liitmise pöördtehe

IKT vahendid: arvuti, projektor, internet
Tegevuse põhjendus:
Tegevuse viin läbi, et kontrollida laste seniseid teadmisi viimati õpitud teemadel. Tegevus aitab lastel arendada oma oskust meeskonnastöös aktiivne olla, samuti arendab kuulamisoskust.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:
Kõigepealt moodustame kolmeliikmelised grupid. Gruppide moodustamine käib järgnevalt:
1) Iga õpilane saab endale kaardi, kus peal on kirjas üks tehe (nt. 15-f=7, f=____)
2) Kaardi taga on kirjas üks kolmest sõnast: üheline/kümneline/sajaline.
3) Lahendades kaardil oleva tehte saavad õpilased mingi vastuse (nt. 8)
4) Nüüd on õpilase ülesandeks leida endale kaks tiimiliiget, kusjuures ühel neist peab olema kaardi taga kirjas kümneline ning teisel sajaline. (Lõpuks tulevad kolmeliikmelised tiimid, kus on esindatud üheline, kümneline, sajaline). (Nt. õpilane, kes sai vastuseks 8 leidis endale liikme, kelle vastus oli 6 ja kaardil kirjas kümneline ning liikme, kelle vastus oli 9 ja kaardil kirjas sajaline.)
Nüüd, kui grupid on moodustunud, saab iga grupp ühe lehe, kuhu kirjutavad järgnevale kaheksale küsimusele vastused. Lisaks annab õigesti paberile kirjutatud arv, mis liikmete numbritest kokku tuli punkti.
Näitan ekraanile ükshaaval küsimused 1-8 ning peale igat küsimust lasen kohe kõva häälega õige vastuse ette öelda ning lasen neil endil punase värviga plussi panna või vastuse ära parandada. 

1)      Selles arvus on 4 kümnelist ja 9 ühelist. (49)
2)      Vali arv, milles ei ole ühtegi kümnelist. 15 62 3 127 10  (3)
3)      7-p= 3
p=________
p=________
4)      Selles arvus ei ole ühtegi ühelist. 11 70 54 (70)
5)      2+d= 19
d=________
d=________
6)      Selles arvus on sama palju kümnelisi, kui ühelisi. 33 25 98 (33)
7)      29-k= 18
k=________
k=________
8)      NUPUTA: Kui Toomas seisis kaalul ühel jalal, näitas kaal 3 kümnelist ja 2 ühelist ehk ... kilogrammi.

Kui palju näitas kaal, kui Toomas ka teise jala kaalule pani? (32)

Mõtted:
1)      Uurin enne tundi, palju on lapsi klassis. 
2)      Kas toolid enne laudade juurde seada? (3 tooli ühe laua taga)

Friday, October 23, 2015

Iseseisev töö IV- heli

Praeguseks ülesandeks otsustasin lindistada lugemiskontrolli ("Kollane autopõrnikas") Soundcloudi. Ülesanne pole seotud ühegi tegevusega praktikal. Selleks, et antud lugemiskontrolli reaalselt teostada peaksin ma jätma suuremad mõttepausid oma lausete vahele, et õpilased jõuaksid kirjutada vastused ning samuti oleks hea teha lõppu ka kontroll. Seekord ma seda ei teinud, kuid kui peaksin taolist tegevust päriselt läbi viima mõtleksin selle kindlasti korralikult läbi. 


Heli loomine tegelikult käis päris kiiresti. Algul tundus Audacity programmi kasutamine veidi keerulisem, kuid kui tegelikult programmi tundma õppida, on asi lihtsam ja isegi parem, sest seal on rohkem võimalusi lindistatud heliga mängida. Ausalt öeldes otsustasin ise hetkel ajanappuse tõttu minna n-ö kiiremat teed pidi ja heli Soundcloudi kaudu salvestada. 

Selle konkreetse töö juures mõtlesin selle peale, et hea oleks antud ülesannet kasutada siis, kui õpetaja näiteks mingil ootamatul põhjusel peab puuduma, kuid mille saab kaaskolleeg näiteks klassile mängima panna ning lapsed saavad töö ikka tehtud. 

Üldiselt on heli ülesanded väga head vahelduseks ning need harjutavad õpilastes oskust kuulata, tähele panna ja samal ajal ka märkmeid kirja panna. Väga hea on heli ülesandeid kasutada näiteks eesti keeles ja kirjanduses ning kindlasti ka võõrkeeli õppides. Võõrkeelte juures on helil just kõige suurem ja toetavam roll, sest siis on õppijal võimalus kuulda ka hääldusi teiste inimeste poolt peale õpetaja. 
Samuti on huvitavad igasugused heliülesanded- äraarvamised ja ka heli salvestamised. Heli kasutamine on jälle üks võimalustest tund põnevamaks ja mitmekesisemaks teha ning muidugi on samal ajal sellised ülesanded ka harivad. 

Uut õppisin palju, sest ma polnud varem kunagi midagi lindistanud. Samuti polnud mul õrna aimugi, et mu arvutil kuskil mikrofon on, tore avastus. See ülesande tegemine näitas mulle jällegi, et nii palju võimalusi on, kuidas tund läbi viia ja vajalik info õpilasteni jõuaks.  

Tekst, mida lugesin:
ALUSTAME LUGEMISKONTROLLIGA!
OLE HEA JA KIRJUTA TEOSE PEALKIRI LAUAL OLEVALE PABERILE ESIMESELE REALE. ÄRA UNUSTA JUTUMÄRKE JA PALUN TEE JOONLAUAGA VÄRVILINE JOON PEALKIRJA ALLA.
NÜÜD KIRJUTA OMA NIMI PABERILE PAREMALE SERVALE, SAMALE REALE, KUHU KIRJUTASID KA PEALKIRJA.
OLE VALMIS:
KUULA KÜSIMUS LÕPUNI JA SEEJÄREL VASTA.
KUI SUL ON VALIDA MITME VARIANDI VAHEL, SIIS KUULA JA KIRJUTA AINULT SEE VASTUS, MIS ON SINU ARVATES ÕIGE.
ESIMENE KÜSIMUS.
1)      MIKS KINNITATI TROSS VÄIKESE AUTOPÕRNIKA NINALE?
Kas sellepärast, et mootor ei töötanud?
või sellepärast, et autokumm läks katki?
või sellepärast, et auto kihutas kraavi?
2)      KOLLASE AUTOPÕRNIKA PERENAINE OLI:
Ajakirjanik.
Fotograaf.
Autojuht.
3)      MIKS NURISES TUMEROHELINE AUTO KINO UKSE TAGA?
4)      MIKS TAHTIS KOLLANE AUTOPÕRNIKAS HAMBURGERIT?
Tal oli kõht tühi.
Perenaine pidi hamburgeri ise ära sööma.
Ta tahtis hamburgeri koju viia.
5)       MIKS SEISIS EMA KOOS LASTEGA VIHMA KÄES?
Nad vaatasid, kuidas vihma sajab.
Nad ootasid bussi.
Nad hääletasid.
6)      MIKS JÄI TIHEDAS VIHMASAJUS AUTOPÕRNIKAS ÄKKI SEISMA?
7)      SINISE POSTIAUTO SAATUSLIK KIRG OLI:
Kirjade saatmine.
Markide kogumine.
Kirjade kogumine.
8)      VARGAD VEDASID VARASTATUD AUTOGA:
Küttepuid.
Kuuski.
Oksi.
9)      MIKS HAKKAS TUMEROHELINE AUTO TURTSUMA JA KÖHIMA?
Ta tõmbas midagi kurku.
Ta oli koerakarvadele allergiline.
Ta püüdis teiste autode tähelepanu.
10)   PÕDER SATTUS LINNA, SEST TA:
Otsis vett.
Otsis tuttavaid.
Eksis ära.
11)   SELLES RAAMATUS NIMETATAKSE AUTOSID:
Automarkide järgi.
Värvuste järgi.
Suuruste järgi.
KONTROLLI OMA VASTUSED JA VII TÖÖ ÕPETAJA LAUALE.