Hambaarsti külastus klassiga 7. aprillil

Külastuskäik hambaarsti juurde sujus hästi. Sain aru, kui palju annab juurde see, kui lastega reaalselt kohale minna ning kui nendega räägib päris hambaarst. Lastel oli põnev, nad olid aktiivsed kuulajad ja osalejad. Küsimused, mis varasemalt ühiselt välja mõtlesime printisin ma enne käiku välja ja lõikasin ribadeks, et igale ühele üks küsimus anda, mida hiljem arstilt küsida.

Kõik õpilased said pärast minu poolt diplomi ja hambaarsti käest Suukooli vihiku.

Hammaste tervis 4. aprill MÕTTEID

Minu läbiviidud teemaüritus koosnes kahest osast- teematundidest klassis ja külastuskäigust kolm päeva hiljem hambaarsti kabinetti.

Ürituseks vajalikud vahendid hankisin ise, lapsed pidid kooli kaasa võtma vaid hambaharja, millega nad enam hambaid ei pese.

Viisin läbi teematunnid hammaste tervise kohta (2x45minutit) 4.aprillil. Külaskäik hambaarsti kabinetti toimus reedel, 7. aprillil. Eelnevas inimeseõpetusetunnis käsitlesime tervisega, tervisliku eluviisi ja toitumisega seotud teemasid, mille lõpetuseks sobis väga hästi hammaste tervise õppeüritus.

_____________________________________________________________________________

KAVA:

Mõtted/eeltegevused:

1)Kodutöö: lapsed võtavad kodust kaasa ühe hambaharja, mida nad hammaste pesemiseks ei kasuta.

2) Teen ise valmis plastiliinist hambaread (ülemise+alumise) PILT ALL (4 ees, 2 kihva, 3+3 taga)

3) Pisikesed peeglid, millega suhu vaadata igale lauale (14)

4) Diplomid kõikidele lastele

5) Suurele paberile (4 A3 kokku) joonistada hammas.

6) Printida ja välja lõigata väikesed hambad lastele. (eraldi fail)

_____________________________________________________________________________

Tunni sisu:

·         Kuulame ühe jutukese:  

https://arhiiv.err.ee/vaata/midritund-midritund-thorbjorn-egneri-raamatu-quot-soobik-ja-pisik-quot-ainetel (00.27 kuni 4:45)

Miks me seda jutukest kuulasime? (Sest räägime täna hammastest)

Kes on Sööbik ja Pisik?

Kus nad elavad?

Mida nad hambaga tegid? (sõid augu sisse)

®      Mitu hammast on inimesel suus? 32 (20 piimahammast)

®      Jäävhambad on lõua sees peidus.

®      Mida peame tegema, et ilusale tervele hambale ei tuleks ühtegi auku?

®      Kes on bakter?

Milline see välja näeb? (suurele joonisele bakteri suurus)

Miks me neid oma silmaga ei näe?

Kui bakter on nii väike, siis kuidas ta saab hambasse augu teha? (bakterid paljunevad, neid on hästi palju, nagu suur sõjavägi)

Mis teevad bakterid tugevaks? Toit.

Mis toitu bakterid kõige rohkem armastavad? Magusat.

Mis juhtub, kui bakter palju magusat sööb? (Bakterid lõhuvad magusa toidu ära ja teevad selle üheks hapuks asjaks, nagu happeks suus. Hape ongi see, mis teeb hamba pehmeks pealt. Kui hammas on pehmem, ronivad need veel sügavamale hamba sisse).

®      Näiteid ilusatest ja auguga hammastest (pildid või tehtud joonised)

magus lõhub toidu ära ning teeb sellest ühe suure happ

®      4 asja, mida iga päev teha, et oma hambaid kaitsta:

Täidame ühiselt paberitest hambaid, õpetaja täidab suurt plakatit, mis pärast klassi seinale jääb: paneme kirja 4 olulisemat tegevust, et hammas terve hoida:

1)      vasak all: Tervislik toit (kirj. juurde SÖÖK, kui joonistavad enda hambale). Mis sööks see võiks olla? õun, porgand

2)      parem all: Vee joomine (VESI)

3)      vasak ülal: PUHKUS (kell, aeg, padi- 3h vajavad puhata iga päev puhkust söömisest; kui ei jaksa oodata, juua vett/tervislik snäkk)

4)      HAMBAPESU 2x2 (2x päevas 2 minutit) nt liivakella või muusikaga

·         Hambapastas on aine nimega fluoriid. See peab olema pasta peal kirjas. Fluoriid teeb hamba pealmise kihi tugevamaks.

·         Laste enda tehtud hammaste näitus

·         Aga mida teha, et need meil kogu elu ilusad ja terved püsiksid? (tuleb pesta).

Kuidas tuleb hambaid pesta?

·         Annan igale lapsele plastiliinitükid, millest voolime hambarea/väikese hambamudeli.

·         Lapsed võtavad kätte kodust kaasa võetud hambaharja ja näitame kõik koos hamba mudeli peal, kuidas tuleb hambaid pesta ning räägime kui kaua ja mitu korda tuleb neid päevas pesta (2min 2 korda päevas).

·         Räägime millised hambaharjad on olemas (erinevad kõvaduse astmed, näitan näidiseid). Lasen näidised ringi käima ja palun lastel mõelda, millise tugevuseastmega on nende kaasa võetud hambahari. Räägin, milline neist oleks kõige parem neile.

·         Räägime ka hambapastast. Mis teeb ühest hambapastast hea hambapasta? Maitse? Värv? Näitan kahte hambapastat (üks hea, nt sensodyne, ja teine halb, nt mingi laste nätsu maitseline pasta). Kumb neist on parem ja miks? (pastas peab olema fluoriid, mis katab mikroaugukesed kinni).

·         Edasi räägime toitumisest. Kas toit ka kuidagi meie hambaid mõjutab? Kui jah, siis kuidas? Tuleme ringi ja hakkame ükshaaval „Peetrikesele” hammastele kasulikke toite sisse söötma. Igaüks paneb Peetrile suhu seda, mida arvab õige olevat. Kui kõik on saanud Peetrit „toita”, võtame ta lahti ja arutame kõik koos, mis seal tegelikult peaks olema.

·         Läheme edasi suhkrukellaga. Võtan kätte kellamudeli: „Jaanika sõi lõunat kell 11.30. Mis kell võiks ta suhkrukella järgi jälle süüa?” ja teen nii paar korda läbi.

·         Seejärel moodustavad lapsed grupid (~4 last grupis) ja moodustavad ise päevamenüü (alates ärkamisest, kuni magamaminekuni). Arvestama peab suhkrukella ja hammastele kasulikke toite (ka vee joomist!). Kui menüü on valmis, tutvustavad grupid oma tööd teistele.

Aga mida tuleb teha, kui hambasse tuleb ikkagi auk? (hambaarsti juurde minna)

Kas hambaarsti juurde võib ainult hambavalu ja -auguga minna? (ei)

Mille pärast võiks hambaarsti veel külastada? (et hambaid kontrollida)

Kui tihti peaks hambaarsti juures käima? (kord aastas)

Kas keegi teist hambaarsti kardab ka? Miks? (tänapäeval ei pea hambaarsti kartma. Seal võib isegi lõbus olla. Me läheme ka peagi hambaarsti juurde ja seal tutvustab hambaarst teile, mis tööd ta teeb ja miks ei peaks teda kartma.

Tunni lõpus lahendavad lapsed teadmisi kinnistava ristsõna (või teeme kahooti mängu) ja panevad kirja küsimusi hambaarsti jaoks.

Töölehe täitmine.

Enne minekut: kuidas peab liikluses käituma ja kuidas oleks hambaarsti juures viisakas käituda.

Tegevused lühidalt:

1) Kuulamine

2) Arutelu

3) Hammaste täiendus

4) Arutelu

5) Plastiliin

6) Hambapesu

7) Hambaharjad

8) Pasta

9) Toitumine

10) Peeter ja suhkrukell

11) Grupitöö- päevamenüü

12) Küsimused hambaarstile

13) Tööleht

14) Tagasiside, mis jäi meelde

Vaatlus 9.märts- Kadri. Tallinna Saksa Gümnaasium.

Vaatlesin 9. märtsi hommikul Kadri teist tundi, milleks oli eesti keel. 

Klass nägi väga ruumikas, ent hubane, soe ja rõõmus- kõik seinad olid kaetud erinevate materjalidega ja laste töödega. Väga mõnus oli klassis olla- töökeskkond klassis oli tehtud mugavaks.

Kadri on niivõrd sooja olekuga, heatahtlik ja lahke. See peegeldus koheselt ka klassi ees olles. Siiski tundus tihti, et ta on veidike liiga malbe lastega- vahel võiks rohkem julgemat häält teha ja konkreetsem olla. Ta räägib hästi õrna ja rahuliku tooniga koguaeg ja kehahoiaku järgi tundus, et ta ei julge laste juures häält eriti tõsta.

Lisaks jäi silma see, et ta pidevalt kasutas tingivat vormi- „Kas sa jutustaksid? Kas sa aitaksid? Kas sa palun jagaksid? Ma enne ülesannet ei annaks, kui kõik kuulavad“. Siinkohal võib jälle tunduda justkui õpetaja peab last anuma ja veenma, et ta üht või teist teeks. Õpetajana tuleks anda käsklus: „Palun ava.., jaga lehed..“ jne.

Tööjuhend oleks võinud olla ka lühem ja liigendatum. Isegi mul läks poole juhise peale meelest ära, millised olid esimesed töökäsklused jne. Liiga palju infot pole vaja korraga anda, tuleks kasutada lihtlauseid ning eriti hea oleks juhend ka lastele nähtav olla.

Tean, et lastega tuleks suheldes ja töökorraldusi jagades kasutada "sina" vormi ehk ava õpik, kirjuta vihikusse, loe pinginaabriga jne, mitte avage, kirjutage, lugege. Algul kirjutasin ülesse, kui hästi Kadri seda järgis, kuid seda ainult tunni alguses. Hiljem oli tihti kuulda, kuidas pöörduti klassi poole korraga- kui te olete lõpetanud, kui teil on küsimusi, kui te seda täidate jne. Tean, et lapsele oleks parem otsest käsklust jagada talle, et ta teaks, et just temaga räägitakse. Siiski usun, et see pole väga suur probleem, sest lapsed said töö tehtud. 

Lisaks peaks õpetaja vältima küsimusi: kas kellelgi on küsimusi? Kas kõik on leidnud endale kaaslase? jne. Mul endal kipub see vahel ka meelest minema. Need samad küsimused saab ka imelihtsalt "sina" vormi panna. Laps ei oska ju vastata, kas KÕIK on paarilised leidnud, ta teab ainult seda, kas tema ise on seda teinud või mitte, seega oskab ta ainult enda kohta vastata. 

Tunni algul, kui õpetaja ütles, mis leheküljelt pidi õpiku avama, oleks võinud ta ka selle tahvlile kirjutada, et lapsed kümme korda üle ei küsiks.

Pärast kuulamis- ja lugemisülesannet oleks võinud järgneda väike tagasisidestamine- kasvõi üks kommentaar, kuidas teine luges- midagi positiivset ja mida oleks võinud veelgi paremini teha.

Üks asi häiris mind veel- lapsed ehitasid raamatutest ja vihikutest suured müürid laudadele. Seda on juhtunud ka mu enda klassis, kuid teen sellele kiirelt lõpu. Kadri klassis istusid poisid tunni lõpuni õpikud laual püsti. Esiteks võib see õpikud teha koledaks, teiseks ei ole hea neid niiviisi õpetada lugema, kolmandaks võiks jõuda selle sisuni- miks nad seda üldse teevad, rääkida omavahelistest suhetest jne.

Kadri kiitis õpilasi väga armsalt- „Kirjutad imeilusa käekirjaga“ jne.

Lisaks oli ta lastele planeerinud väga põneva mängu tunni lõpetuseks- mõistatused. Kasutasin seda samal päeval ka enda õpilastega eesti keele lõpetuseks. 

08.03 (kolmapäev) MÕTTEID

1) eesti keel

Unustasin tunni algul ühelt õpilaselt küsida, kas ta uuris ühe sportlase kohta. Vastasel juhul oleksin saanud sellest hea häälestuse. 

Igal tunnil teen alati erineva sirutusharjutuse, seekord sain tähelepanu, kui ütlesin tavalise "Tere" asemel noortepärasema väljendi. Lapsed olid rõõmsad ja alustasime kodutöö kontrolliga. 

Seejärel said õpilased iseseisva töö lehed, mis oli üpriski mahukas ja eeldasin, et võtab terve tunni aega. Mõni tegigi seda tunni lõpuni, kuid varem lõpetanud said teha töövihikust erinevaid väiksemaid harjutusi ja ristsõna. (kodus pidid ka teised need harjutused üle vaatama, kes teha ei jõudnud)

2) loodusõpetus

Tund läks jällegi sujuvalt. Tunnil oli loogiline algus, põhiosa ja lõpp. Olen väga rahul, et mul on võimalusi ideid saada Avita e-tunnist. Ma küll kasutasin sealt ainult häälestuse osa ning ühte videot ja töölehte, kuid siiski saan sealt inspiratsiooni ja mõtteid erinevate tegevuste jaoks. 

Lapsed tulid kõigega kaasa ning leidsin viisi, kuidas selle ühe tunniga võtta õpikust mõlemad teemad korraga (põhiilmakaared ja vaheilmakaared). 

Häälestuse ajal kasutatud pildid tõmbasid koheselt laste tähelepanu. 

Tunni ajal sai ka uuritud taas kompasse. 

Hea mõte oli seintele kleepida ilmakaarte sildid. 

Loomulikult oli põnevaim osa tunnist mäng, kus lapsed pidid ühte õpilast, kes ukse taga ootas, juhendama aardeni kasutades ainult ilmakaarte nimetusi. 

Töölehe said nad üllatavalt kiiresti valmis- mulle tundus, et see on suurem ettevõtmine, kuid mulle see sobis. 

Sai ka tehtud tagasiside ring, kus kuulasin, mida lapsed põnevat õppisid ja teada said. 

Olen rahul tunniga.

07.03 kunstiõpetus

Aine: kunstiõpetus

Teema: E. Munch „Karje“

Eesmärgid: 

Õpilane:

·         oskab kirjeldada maali; arutleb kunsti üle;

·         tunneb kunstitegemisest rõõmu;

·         on loov ja julge kasutama enda erinevaid ideid;

·         paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;

Tunni sisu:

Eduard Munch „Karje“- töö vaatamine ja kirjeldamine. Arutelu õpilastega. Töö ajalugu ja lood.

Mida näed pildil?

Mida sa arvad, kes see mees seal maalil on?

Milliseid tundeid üritab kunstnik edasi anda selle maali kaudu?

Mida see mees võib praegu karjuda?

Mis võib põhjustada selle, et inimesed karjuvad- hirm või mõni muu emotsioon?

Mida märkad värvide kohta, mida kunstnik on kasutanud?

Pane tähele neid jooni.

Ärevus, hirm, mida ta tundis jalutades 2 sõbraga.

Mõnusat atmosfääri tulid segama muutused taevas, mille põhjustas loojuv päike.

Näitan õpilastele korraks järgmist pilti (ning peagi teist):

Koos õpilastega alustan tahvlile esimeste joonte tegemist. Näitan, et kõige olulisem on sild ja suunan tähelepanu sellele, kuidas ja mis pidi on jooned tõmmatud. Tausta suhtes lasen neil olla vaba. Kõik värvid valivad nad ise. Inimest nad ei joonista.

Vahendid: A3 paber, õlipastellid, har. pliiats, liim, käärid, must-valge pilt endast (lahtise suuga).

1) algul tehakse harilikuga olulisemad jooned (sild, mõned jooned taustal)

2) näidist ees ei hoia

3) musta pastelliga jooned

4) kui põhi on valmis, saab ta õpetajalt kätte oma pildi ning kleebib selle töö alla keskele

07.03 matemaatika

Aine: matemaatika

Teema: kahekohalise arvu korrutamine ja jagamine ühekohalisega

Eesmärgid:

Õpilane:

• oskab kahekohalise arvu korrutamisel ühekohalise arvuga kasutada summa ja vahe korrutamise reeglit;
• oskab skeemide abil selgitada kahekohalise arvu korrutamist ühekohalise arvuga;
• oskab jagada kahekohalsit arvu ühekohalise arvuga;
• leida puuduvat jagatavat proovimise teel või reegli abil;

Tunni sisu:

Häälestus:

Nuputamis/loogikaülesanne- leia laste telefoninumbrid.

Kodutöö kontroll

TV lk 35 ül 6,7 (tekstülesanded)

http://learningapps.org/1473830  (jagamine)

TK (LISA 1)

Kes saavad varem valmis:

Tööleht- matemaatiline teatejooks (LISA 2)

Nuputamisülesanne (LISA 3)

LISA 1

 LISA 2

 LISA 3

07.03 eesti keel

Aine: eesti keel

Teema: sport

Eesmärgid:

Õpilane:

• loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes;
• leiab tekstist õpitavaid keelendeid, sünonüüme, otsese ja ülekantud tähendusega sõnu;
• teab oma tugevaid külgi;
• esineb julgelt klassi ees;
• teab erinevaid spordialasid;

Tunni sisu:

Häälestus: Keeleväänajad, teine pool 3min (LISA 1)

Kod.töö kontroll TV-st 2min

TV lk 37 ül 3 7min

õ lk 69 „Mis on triatlon?“ (lugesid kodus)- arutlemine, sõnade tähendused 8min

Iseseisev töö

Millised on sinu kolm tugevat külge? Pane nendest ise kokku üks triatlon. Valida võid mitmelt alalt, näiteks muusika, sport, kodutööd, kirjandus.

Tutvusta triatloni teistele ja põhjenda, miks valisid need alad.

TV lk 37 ül.4 (Missugune neist sõnadest ei tähenda spordiala?) 5min

100 sõna töö (Koolisisene etteütlusvõistlus)

õ lk 70 „Kas loomad spordivad?“ lugemine, küsimustele vastamine paaris

TV lk 38 ül.6 (Missuguse samatäh.sõnad leiad sõnadele jutust „Kas loomad spordivad?“?)

Kodus: TV lk 40 h. 8

LISA 1